Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mi 5:1-14
Petlemmast tuleb rahuvürst1Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.
2Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde.
3Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni.
4Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti.
5Nemad karjatavad mõõgaga Assuri maad ja halja teraga Nimrodi maad; tema päästab meid Assuri käest, kui see tuleb meie maale ja tungib meie piiridesse.
6Siis on Jaakobi jääk paljude rahvaste keskel otsekui kaste Issandalt, nagu vihmapiisad rohu peal, mis ei oota inimest ega looda inimlaste peale.
7Siis on Jaakobi jääk paganate seas, paljude rahvaste keskel, otsekui lõvi metsloomade seas, otsekui noor lõvi lambakarja keskel, kes sinna tungides tallab ja murrab, ilma et oleks päästjat.
8Olgu su käsi tõstetud su vaenlaste vastu ja kõik su vihamehed hävitatagu!
9Ja sel päeval, ütleb Issand, hävitan ma sinult hobused ja teen lõpu su sõjavankritele.
10Ma hävitan su maa linnad ja kisun maha kõik su kindlused.
11Ma hävitan sinu nõidused ja sulle ei jää enam lausujaid.
12Ma hävitan sinu nikerdatud kujud ja ebaususambad ja sa ei saa enam kummardada oma kätetööd.
13Ma kisun sinult su viljakustulbad ja hävitan su linnad.
14Vihas ja raevus tasun ma kätte paganaile, kes pole võtnud mind kuulda.
Eelmise peatüki viimane salm (Mi 4:14) viitab Jeruusalemma piiramisele enne selle lõplikku hävitamist ning rahva vangiviimist 586 eKr. Aga siis, 5 ptk esimese salmis, liigub fookus Jeruusalemmalt Petlemmale, ning Juuda läbikukkunud ja truudusetutelt kuningatelt uuele, kuningas - karjasele, Jumala enda esindajale, kelle valitsus ulatub “ilmamaa ääreni”.
Sellepärast pole ime, et Heroodese nõuandjate arvates oli kaugelt tulnud tähetarkadel parim alustada Petlemma linnast vastsündinud Messia otsimist (Mt 2:3-8; vrdl Jh 7:42).
Kuigi salmid 2-5 on täis lootust ning sära, ei saa me unustada ülejäänud peatükki. Ees on periood, kus vähene jääk rahvast, peab ellu jääma vaenulikul maaalal (s 6-8) . Seejärel, “sel päeval” (s 9), saab Messias valitsema üle rahva, kes on end puhastanud, ning viimaks ka alla suruda need, kes on eitavalt vastanud Jumala kutsele alistuda Tema valitsemisele (s 14: Mi 4:2-5).
Esimesed kristlased nägid ka endid otsekui pagenduses elavatena, kui nad ootasid Kristuse tagasitulekut ning endi viimset pääsemist. Nemad, nagu ka meie, suunasid oma pilgud ettepoole - sellele päevale, mil Kristus ilmub, et päästa need, kes on jäänud Talle ustavateks ning alistada kurjus ja alustada oma igavest ja kõikehõlmavat valitsusaega.
See on ka meie elva lootus, mida kinnitab Jeesuse ülestõusmine (1Pt 1:3-9).
Selle kommentaari autor: David Dewey