Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mi 6:1-16
Issandal on riid oma rahvaga1Kuulge ometi, mida ütleb Issand: Tõuse ja riidle mägede ees, ja künkad kuulgu su häält!
2Kuulge Issanda riidlemist, mäed ja maa püsivad alused, sest Issandal on oma rahvaga riid ja ta tahab käia Iisraeliga kohut.
3Mu rahvas, mida ma olen sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle!
4Jah, ma tõin sind Egiptusemaalt ja lunastasin orjusekojast. Ma läkitasin Moosese, Aaroni ja Mirjami käima sinu eel.
5Mu rahvas, tuleta ometi meelde Baalaki, Moabi kuninga kavatsust ja Bileami, Beori poja vastust temale, ja mis sündis Sittimist Gilgalini, et sa mõistaksid Issanda õiglasi tegusid!
Mida Jumal nõuab6Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega?
7Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest?
8Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?
9Issanda hääl hüüab linnale - ja tark on karta sinu nime - Kuulge vitsast ja selle saatjast!
10Kas ikka veel on õela kojas ülekohtused varandused ja neetud, vähendatud vakk?
11Kas ma peaksin olema hea väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures?
12Selle linna rikkad on täis vägivalda, elanikud räägivad valet ja neil on suus petise keel.
13Seepärast teen minagi su haigeks, pekstes sind ja laastates sind su pattude pärast.
14Sa sööd, aga sa ei küllastu ja su kõht jääb tühjaks. Sa paned küll kõrvale, kuid ei saa seda päästa, ja mida sa päästadki, selle ma annan mõõga kätte.
15Sa külvad, aga ei saa lõigata; sa sõtkud õlimarju, aga ei saa ennast õliga võida; ja sa sõtkud marjamahla, aga ei saa veini juua.
16Sest pannakse tähele Omri seadusi ja kõiki Ahabi soo tegusid; te käite nende nõu järgi, selleks et peaksin su tegema õudseks ja sinu elanikud pilkealuseiks. Te kannate minu rahva teotust.
Miika kuues peatükk on esitatud kohtuasja vormis. Jumala rahvas on kohtu all ning otsus nende kohta on süüdimõistev. Hoolimata kõigest, mida Jumal nende heaks on teinud - alates nende vabastamisest Egitpuses orjusest (väljarändamine), on rahvas jäänud tänamatuks.
Jumal on kohelnud oma rahvast paremini kui nad seda väärinuks, ometi kohtlevad nemad üksteist
ülekohtuselt. Nad püüavad teineteise arvelt kasumit teenida (s 9-11), ning nende süü toob kaasa hukatuslikud tagajärjed neile endile (vt s 13-15; Ps 28:4, Ilm 18:6) kuni viimaks viiakse terve rahvas vangi.
Rahvas võis endiselt austada Jumalat oma sõnadega ning täita jumalateenistuse kombeid (s 6,7), kuid nende südames ei olnud mingit alandlikkust Jumala vastu ning nende tegudes puudus õiglus ligimesega suheldes (s 8). Jumal aga ootab õigluse demonstratsiooni tegudes sama palju kui oma rahva ülistust ja kiitust.
Jumala kummardamine ilma õigluseta osutab tegelikult tänamatusele inimese südames. Jeesus noomis omal ajal varisere just sellesama möödalaskmise pärast (vt Lk 11:42). Kui kaasaja kogudus jääb süüdi samasuguses silmakirjalikkuses, kuidas saaks seda siis parandada?
Selle kommentaari autor: David Dewey