Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 16:1-16
Haagar ja Ismael1Ja Saarai, Aabrami naine, ei toonud temale last ilmale; aga tal oli teenijaks egiptlanna, nimega Haagar.
2Ja Saarai ütles Aabramile: „Vaata, Issand on mind keelanud last saamast. Heida nüüd mu teenija juurde, vahest saan järeltulija temalt!” Ja Aabram kuulas Saarai sõna.
3Ja Saarai, Aabrami naine, võttis egiptlanna Haagari, oma teenija, pärast seda kui Aabram oli kümme aastat elanud Kaananimaal, ja andis ta oma mehele Aabramile naiseks.
4Ja tema heitis Haagari juurde ja see jäi lapseootele; aga kui see nägi, et ta oli lapseootel, siis oli ta emand tema silmis nagu alam.
5Ja Saarai ütles Aabramile: „Mulle sündinud ülekohus tulgu sinu peale! Ma andsin oma teenija sinu sülle, aga kui ta nüüd näeb, et ta on lapseootel, siis olen mina tema silmis nagu alam. Issand mõistku õigust minu ja sinu vahel!”
6Aga Aabram ütles Saaraile: „Vaata, su teenija on sinu käes! Talita temaga, nagu sa heaks arvad!” Siis Saarai alandas teda, aga seejärel ta põgenes tema juurest.
7Ja Issanda ingel leidis tema veeallika juurest kõrbes, Suuri tee ääres oleva allika juurest.
8Ja ta ütles: „Haagar, Saarai teenija! Kust sa tuled ja kuhu sa lähed?” Ja tema vastas: „Ma põgenen oma emanda Saarai eest.”
9Siis ütles Issanda ingel temale: „Mine tagasi oma emanda juurde ja alanda ennast tema käte alla!”
10Ja Issanda ingel ütles temale: „Ma teen sinu soo nõnda arvurikkaks, et see paljuse pärast pole loetav!”
11Ja Issanda ingel ütles temale: „Vaata, sa oled lapseootel ja tood poja ilmale! Pane temale nimeks Ismael, sest Issand on kuulnud su alandusest!
12Temast tuleb mees nagu metseesel - tema käsi on igaühe vastu ja igaühe käsi on tema vastu - ta elab vaenus kõigi oma vendadega.”
13Siis ta nimetas Issandat, kes temaga oli rääkinud, nimega „Sina oled nähtav Jumal”, sest ta ütles: „Kas ma siin ikka veel näen pärast oma nägemust?”
14Seepärast nimetatakse seda kaevu Lahhai-Roi kaevuks; vaata, see on Kaadesi ja Baaredi vahel.
15Ja Haagar tõi Aabramile poja ilmale; ja Aabram pani oma pojale, kelle Haagar oli sünnitanud, nimeks Ismael.
16Ja Aabram oli kaheksakümmend kuus aastat vana, kui Haagar Aabramile Ismaeli ilmale tõi.
Just siis kui tundub, et Aarbam on turvaliselt taas õigel rajal ning usaldamas Jumalat, tekivad tema naisel Saarail uued mõtted, millega ka Aabram küsimusi esitamata kaasa läheb. Jumala järejpidev ja pikaaegne usalduses ootamine võib osutuda väga raskeks, eriti aga siis kui su lähedased seda ei toeta.
Samas - kas meie tegelikult võiksime süüdistada Saaraid ja Aabramit? Inimlikult vaadates ongi kogu olukord nii totaalselt lootusetu, et lausa peaks midagi ise ette võtma et aidata Jumala tõotusel täituda. Sellel maal on nüüd elatud 10 aastat, mingit poega aga ei paista kusagilt, kuigi Jumal isegi uuendas seda tõotust 1Ms 15:4. Saarai strateegia sarnaneb Aabrami omale 12.peatükis, kus on omakorda kaja 1Ms 3 peatükist: ta järgib tavamõistuse, loogilist tegevuskava selle asemel, et kinni hoida ja ära oodata tõotus. “Vale süüdistuse”, “vale süü” ja “vale neutraalsuse” kolmikkõla järgneb sellisele tegevusele koheselt.
Milline segadus sellest kõigest tekib! Kõik suhted selles loos satuvad pinge ja venituse alla. Haagar põlgab oma emandat, Saarai muutub kibedaks, nood kaks naist hakkavad ükstesit vihkama, Saarai süüdistab Aabramit; Aabram veeretab endalt kogu vastutuse; Haagar põgeneb kodust. Räägi veel düsfunktsionaalsest perekonnast!
Aga Jumal on armuline. Ta on nii armuline nende igaühe vastu! Näeme selles peatükis, kuidas Jumal õrnalt, aga kindlalt võtab ette Haagari, sirutudes tema poole Haagari hirmus ning pimeduses, ning suunab ta tagasi sellesse olukorda, mille eest Haagar põgenenud oli. See ei olnud kergesti täidetav käsk.
Aga seda käsku saatis tõotus paljudest järglastest. Haagar on see keda kasutati ära teiste inimeste mängus, ometi näeb Jumal teda, kohtab teda, ning annab talle tuleviku.
Selle kommentaari autor: Elaine Duncan