Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 5:1-15
Ümberlõikamine ja paasapüha pühitsemine Gilgalis1Ja kui kõik emorlaste kuningad, kes olid teisel pool Jordanit, mere pool, ja kõik kaananlaste kuningad, kes olid mere ääres, kuulsid, et Issand oli kuivatanud Iisraeli laste eest Jordani vee, kuni nad olid läbi läinud, siis läks nende süda araks ja neil polnud enam julgust Iisraeli laste ees.
2Sel ajal ütles Issand Joosuale: „Tee enesele kivinoad ja lõika Iisraeli lapsed taas ümber, teist korda!”
3Ja Joosua tegi enesele kivinoad ning lõikas Iisraeli lapsed ümber Araloti künkal.
4Ja see oli põhjus, miks Joosua ümber lõikas: kogu Egiptusest lahkunud meessoost rahvas, kõik sõjamehed, olid surnud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest.
5Sest kogu see rahvas, kes oli lahkunud, oli olnud ümber lõigatud; aga kogu see rahvas, kes oli sündinud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest, ei olnud ümber lõigatud.
6Sest Iisraeli lapsed olid käinud nelikümmend aastat kõrbes, kuni oli lõppenud kogu see rahvas, kõik sõjamehed, kes Egiptusest olid lahkunud, kes ei kuulanud Issanda häält, mispärast ka Issand neile oli vandunud, et ta ei lase neid näha maad, mille Issand vandega nende vanemaile oli tõotanud anda neile, maa, mis piima ja mett voolab.
7Aga nende lapsed, keda ta oli lasknud tõusta nende asemele, lõikas Joosua ümber, sest need olid ümber lõikamata, sellepärast et teekonnal ei olnud neid ümber lõigatud.
8Ja kui kogu rahvas oli ümber lõigatud, siis püsisid nad oma leeris paigal, kuni nad terveks said.
9Ja Issand ütles Joosuale: „Täna ma olen teie pealt ära veeretanud egiptlaste teotuse.” Ja seda paika hüütakse tänapäevani Gilgaliks.
10Ja kui Iisraeli lapsed olid leeris Gilgalis, siis selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidasid nad paasapüha Jeeriko lagendikel.
11Ja paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja kõrvetatud viljapäid. Selsamal päeval,
12paasapühale järgneval päeval, kui nad sõid maa viljast, lõppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat, vaid nad sõid juba Kaananimaa selleaastasest saagist.
Joosua nägemus13Ja kui Joosua oli Jeeriko juures, sündis, et ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, tema ees seisis üks mees, paljastatud mõõk käes. Ja Joosua läks tema juurde ning küsis temalt: „Kas sa oled meie või meie vaenlaste keskelt?”
14Ja tema vastas: „Ei kumbagi, vaid ma olen nüüd tulnud kui Issanda sõjaväe vürst!” Siis Joosua heitis silmili maha ja kummardas ning küsis temalt: „Mida mu Issand räägib oma sulasele?”
15Ja Issanda sõjaväe vürst ütles Joosuale: „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!” Ja Joosua tegi nõnda.
Jumalaga lepingusuhtes olemine ning oma liikmelisuse säilitamine Tema rahva hulgas - on inimese vaimuliku elu jaoks otsustava tähtsusega asjad. Juudi rahva jaoks oli lepingusse kuulumise kaks kõige olulisemat tunnust meessoost liikmete ümberlõikamine ning Paasapüha pidamine. Kristlaste jaoks praegu on Jumalaga uue lepingu suhtes olemise märgiks ristimine ning leivamurdmise/ armulaua osaduse pidamine.
Miks ei praktiseerinud juudid ümberlõikamist kõrbeteekonnal? Põlvkond, mis oli sündinud 40 aastat peale Väljarändamist, oli kas sõnakuulmatusest või usupuudusel lakanud järgimast nõuet, et rahva meessoost liikmed tuleb ümber lõigata kaheksandal päeval peale sündimist (1Ms 17:10-14). Seda nõuet tuli vajadusel rakendada ka vanemate meeste ja poiste suhtes, sest ilma selleta ei tohtinud Paasapüha pühitseda ( 2Ms 12:48). Tegelikult tähendas see, et kõrbes sirgunud põlvkond oli unustanud tähistada Jumala päästetegu. “Egiptlaste teotus” (s 9) ei olnud pelgalt orjuse häbi, vaid ka ümberlõikamatuse häbi (1Ms 34:14).
Samamoodi kui iisraellased kõrbes, võime ka meie silmist kaotada oma usu alused ning selle, millele on rajatud meie teekond Jumalaga. Praeguse maailma kiirustamine, kohanemise, komrpomisside ja toimetuleku paine, ning elu puudumine kirikutes võib põhjustada selle, et kaotame oma südamed, muutudes vaimulikult külmaks ja ükskõikseks ning jääme lihtsalt usukommetest kinni pidama ilma igasuguse ehtsa armastuse ja pühendumiseta.
Uus Testament ütleb meile, et ümberlõikamine või ümberlõikamatus ei ole enam see mis loeb, vaid hoopis “usk, mis väljendub armastuses “ (Gl 5:6). Ja kui neil päevil võtame osa Pühast Õhtusöömaja lauast, siis saame seda teha teadmises, et “meie paasatall Jeesus Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7-8 ) ning me saame seda tähistada siiruses ja tões.
Joosua saladuslik kohtumine nimetu mehega, meenutab meile Jaakobi maadlust ingliga (1Ms 32:22-32), ning Moosese kogemust põleva põõsa juures (2Ms 3:1-4:17). Samamoodi kui nemad, on ka Joosua silmitsi kriitilise olukorraga - eesootava Jeeriko vallutamisega, ning vajab jumalikku kinnitust.
Maadeldes nagu Jaakob või vaieldes Moosese kombel esitab Joosua väljakutse ning küsib küsimusi. Ta ei taha füüsiliselt kokku minna nagu Jaakob, ega kõrvale põiklema hakata nagu Mooses, vaid selle asemel võtab ta ülesande vastu, ning ootab instruktsioone kuidas seda täita. Ei ole mõistlik vaielad paljastatud mõõgaga (4Ms 22-23; 1Aj 21:16).
Kas meie vajaksime taolisi jumalikke kohtumisi? Võibolla me ei kohtu lahingusse minnes ingliga, aga põhimõte jääb samaks. Inimesel on tihti vaja kuulda julgustuse sõnu, nõuannet, manitsust või juhatust Jumala poolt, kes kasutab väga erinevaid viise meie tähelepanu saamiseks. See võib olla Pühakiri, õpetus või usukogukonna soojus meie ümber - meie osa on olla tundlik Jumala suunavale käele.Tänases loos kohtab Joosua Issanda vägede ülemjuhatajat, ingli sarnast olendit, kelle ligiolu oli vajalik eelseisvate sõjaliste väljaastumiste kordaminekuks. Ilma Jumala ligiolu ning õnnistuseta oleks Joosua ettevõtmine läbi kukkunud. Tal oli vaja mõista, et tema jõud tuleb Jumalaga pühas ja õiges suhtes olemisest.
Sellepärast on püha pinnas nii oluline. Samamoodi kui Mooses, saab Joosua kutse Jumalalt ennast Tema ette alandada - ja seda ta teeb, võttes ära oma sandaalin ning heites silmili maha.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey