Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 119:73-96
Jumala sõna ülistus73Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
74Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale.
75Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
76Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
77Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!
78Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi.
79Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
80Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!
81Mu hing on lõppemas, oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale.
82Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: „Millal sa trööstid mind?”
83Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud.
84Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal?
85Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su Seaduse järgi.
86Kõik su käsud on tõde; valega kiusatakse mind taga. Aita mind!
87Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal. Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi.
88Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!
89Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
90Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
91Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
92Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.93Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
94Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
95Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
96Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.
“Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib. “ (Nl 3:25). Läbi terve psalmi väljendab Taavet suurt rõõmu Jumala sõna kindluse üle. Samas on see psalm jätkuvalt realistlik elu väljakutsete ja katsumuste osas. Taaveti rõõm pole eskapismi väljendus, ega ka illusioon, vaid tunne, mis on sündinud võitluse ja kannatuse kuumuses.
Jälgi hoolega tekstis peituvat allhoovust. Jumal on teda vaevanud (s 75). Ta vajab lohutust (s 76). Talle on “ilma põhjuseta” teinud ülekohut ning seadnud lõkse ülbed inimesed (s 78, 85). Taavet ootab kannatlikult, et Jumal sekkuks, kuid tundub et Jumal on vait (s 81-84). Teda kiusatakse taga ning isegi ta elu on ohus (s 86,92).
Salmid 81-88 on otsekui nutulaul täis mäslevaid emotsioone. Tähelepanuväärne on aga see, et Taavet näeb oma katsumusi tulevat nii Jumala kui ka kurjade inimeste käest. Ja laulust ei selgu, kas ta vaatab siin kahte eraldiseisvat katsumuste ahelat, või väidab kaudselt, et Jumal on katsumustel lubanud tulla ning kasutab enda eesmärkide heaks Taaveti kiusajaid.
Ristilöömisele (Jh 19:10-11) ning Pauluse “vaiale” (2Kr 12:7-9) mõeldes teame, et Jumal valitseb üle inimliku korruptsiooni, patususe ning isegi saatanliku vastupanu, kasutades kõike seda hoopis enda eesmärkide täideviimiseks. Samas me ei tea, millised konkreetsed mälestused Taavetit vaevasid. Nii kuningas Sauli eest põgenedes, kui ka Iisrael kuningana pidi ta silmitsi olema rohkete konflikitde ja vastuseisuga, seepärast võivad tema viited olla pigem üldised.
Kõige tähelepanuväärsem on siiski see, et siis kui puhuvad tormituuled ning meri mässab, jääb Taavet kindlalt ankurdatuks Jumala kinnitavasse ja lohutavasse sõnasse. Korduvalt ütleb ta: “ Ma loodan sinu sõna peale” (s 74, 81). Ta teab, et pääseb tormist turvaliselt läbi, kui ootab kannatlikult ja kindlalt, kuni Jumal täidab oma sõna. Sellepärast, et Jumala sõna, vastupidiselt inimese sõnale, on õige, usaldusväärne, kindel, armastav, igavene ja kõike kandev. Tegelikult tuleb Taavet järeldusele, et miski muu ei ole täiuslik peale Jumala käskude, mis on oma täiuses piiritu (s 86).
Selle kommentaari autor: Derek Tidball