Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 5:12-21
Surm tuli Aadama, elu tuleb Kristuse läbi12Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.
13Sest patt oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui seadust ei ole.
14Ent surm valitses Aadamast Mooseseni ka nende üle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse üleastumisega nagu Aadam, kes oli eeltähenduseks temast, kes pidi tulema.
15Kuid armuanniga ei ole nõnda nagu üleastumisega! Sest kui ühe inimese üleastumise läbi paljud on surnud, siis seda kindlamini on paljudele saanud ülirohkeks Jumala arm ja and ühe inimese - Jeesuse Kristuse - armu kaudu.
16Ja anniga ei ole nõnda, nagu ühe patustanu puhul võiks olla, sest üheainsa üleastumise järel sai kohtumõistmine surmamõistmiseks, armuand aga on paljude üleastumiste järel õigeksmõistmiseks.
17Jah, ühe inimese üleastumise tõttu on surm valitsenud kuningana selle ühe kaudu. Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe - Jeesuse Kristuse - kaudu.
18Nõnda siis, nagu ühe üleastumise läbi tuli kõigile inimestele surmamõistmine, nii on ka selle ühe õigusteo läbi kõigile inimestele saanud õigekssaamine eluks.
19Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.
20Seadus on aga kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks. Ent kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks,
21et otsekui patt on kuningana valitsenud surma abil, nõnda valitseks armgi kuningana õiguse kaudu ja viiks igavesse ellu Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.
Kurat pakkus petlikult Jeesusele kogu maailma valitsemist (Mt 4:8-11). Jeesuse ristilöömisel karjusid juudid valju häälega, et neil ei ole kuningat, on vaid keiser - aga nüüd on Jeesus kuningas. Mitte kurat, ega keiser. See valitsusvõimu vahetus sai teoks ristil. Hilisemates peatükkides õhutab Paulus Roomas elavaid kristlasi seda reaalsust märkama ja arvestama.
Enne kui käsuseadus Moosese kaasabil tuli, ei eksinud inimesed juba tuntud käsuseaduse vastu, aga nad tegid siiski pattu. Paulus juhib oma kuulajad Aabrahamist veelgi kaugemale, Aadamani, kust kogu sõnakuulmatuse tragöödia alguse sai. Patt sai inimloomuse osaks kaua aega enne seda, kui käsuseadus Moosesele anti (s 12,13). Selle tagajärjeks oli kohtumõistmine, Jumalast lahutamine ning surm kogu inimkonnale. Aga nüüd, ütleb Paulus on patu valitsusvõim lõppenud.
Nüüd aga muutub kõige olulisemaks Jeesuse Kristuse imeline pääste ning inimese usk sellesse ja suhe Jeesuse kui Kuningaga. Ja Paulus püüab näidata kui sügav ja imeline on see, mida Jeesus ristil tegi. Piisas ühest patust, et surm tuleks kõikidele. Aga Jeesuses kattis üks õigsuse akt, kõikide inimeste patu. Käsuseadus teeb meile selgeks, kui paljus me eksime ja kui palju pattu teeme - ja mida enam mõistame ja tunneme ära oma pattu, seda enam hakkame aduma Jumala armu ulatust ja päästet. See, kellele on palju andeks antud, armastab palju.
Siin maailmas meie ümber on sedavõrd palju viiteid kurjuse toimimisest, et tänane piiblitekst muutub alati väljakutseks osata näha selle kõrval ka Jumala armu rikkust ja ulatust, mille Ta on Jeesuses välja valanud. Kui imelineon päästmise vaba and; kuidas Püha Vaim võib elada meie sees ning kuidas on üldse võimalik, et inimesel on Kristuse läbi suhe Jumalaga, et ta saab Temaga otse suhelda; et nii üksikisikul, aga ka maailmal võib olla kindel lootus tulevikuks. See kõik räägib võimlausest pöörata ümber pattulangemise läbi alanud hukkumise tsükkel ning et ettevalmistused uue taeva ja maa ilmsikssaamiseks Jeesuse teisel tulemisel on reaalsus (Js 65:17, Ilm 21:1).
Selle kommentaari autor: Ray Porter