Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Koht, kus ei saa enam tagasi pöörata

Kolmapäev, 7. Märts 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 12:37-50

Juudid ei söanda Jeesusesse uskuda
37Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,
38et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?”
39Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:
40„Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.”
41Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.
42Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,
43sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.
44Aga Jeesus hüüdis valjusti: „Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,
45ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.
46Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.
48Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,
49sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.
50Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.”

Mõtiskle Rm 6:1-4 üle. Jumala arm on hämmastav, ülevoolav, vabalt kingitud. Ometi hoiatab Paulus meid armu üleolevalt ja kergekäeliselt suhtumast.

Tänases kirjakohas on 2 osa ning mõlemad võtavad kokku Jeesuse avaliku teenistuse, mis Johannese evangeeliumi selles osas lõpeb. Salmid 37-43 on Johannese lõppsõna mis selgitab miks nii vähe inimesi Jeesusesse uskusid (vaatamata salmidele 11 ja 19). Järgnevatest salmidest 44-50 leiame Jeesuse enda kokkuvõtte tema teenimistööst, tema sõnumi kokkuvõtte ning selle mis on kaalul kui inimene otsustab kas Jeesusesse uskuda või mitte. 

Võibolla märkasid tekstist kuidas Jeesuse sõnad toetuvad prohveteeringule 5Ms 18. peatükist. Ta on samasugune prohvet nagu Mooses, kellele on Jumala poolt antud sõnum, mida inimesed peavad kuulma. Kui inimesed aga keelduvad temasse uskumast, avastavad nad kohtumõistmise päeval, et Tema sõnad ei olnud valeprohveti omad, vaid selle omad, kes on läkitatud Jumalast. Just seda peab Jeesus silmas, kui ütleb et Tema sõna on see, mis viimsel päeval kohut mõistab (s 48). Nii jätavad Jeesus (ja Johannes) meile üsna radikaalse väljakutse: kas suhtume Tema sõnadesse täie tõsidusega ning kujundame oma elu vastavalt sellele tõele?

Palju lihtsam on see tegemata jätta!

Johannese kokkuvõte salmides 37-43 rõhutab usu hinda. Ta ütleb, et oli palju neid, kes uskusid salajas, kuid hoidsid suu kinni hirmust ümbritsevate inimeste reaktsiooni ees, kui nad peaksid avalikult tunnistama, et usuvad Jeesusesse (s 42).  Tol ajal valitsev kultuur rajanes ju uskmatusele. Ning tegelikult pidigi see nii olema, sest Johannes viitab ka prohveteeringule, et Messias tõugatakse ära tema enda rahva poolt (s 38-40). Meie aga teame, et Tema äratõukamine ja surm oligi kogu plaani tuum. Mis siis on see “viimane sõna” meie jaoks? On see Jeesuse sõna, millest hoiame kinni  ning tunnistame avalikult, või on see uskmatuse kultuurist võrsuv sõna, mis meid ümbritseb ning mis tõukab ära meid nii nagu see tõukas ära Jeesuse?

 
Juhi mind palun, oo Issand, oma ääretu armuga! Luba, et suudaksin vastu võtta Sinu armu tänulikult ja täiesti ning see võiks hoida mind alandliku ning pühana.

Selle kommentaari autor: Steve Motyer