Mõnikord ei piisa tänulikust meelest ja kiitusest meie südames, vaid seda kiitust tuleb väljendada avalikult ja häälega.

Juudid loevad seda psalmi igapäevase hommikupalve osana ning sabati ajal kolm korda päevas. Psalmi kiirav ja tähistav põhitoon kuulutab Jumala kiidetavust, ülistab Tema tarkust, võimsaid tegusid ning õnnistusi, mida kogevad need, kes Temasse usuvad. Me ei tea, kuidas seda täpselt templis lauldi, kuid üleskutse anda sellele ka muusikaline väljendus on leidnud vastuvõtmist näiteks Franz Schuberti, aga ka paljude teiste poolt.

Rõõmu väljendamine (s 5) Pühakirjas ei tähenda lihtsalt emotsioonide väljavalamist või inimese hääle või keha füüsilist rakendamist. Sügav tänulikkus ja õnnelikkus mis iseloomustab rõõmu, on palju enam kui need. Piiblis on rõõm sageli vastuseks Jumala armastusele ning päästvale väele. Iganädalane sabat on juutide elus kindlaks määratud aeg tähistada Jumala enda rõõmu, kui Ta lõpetas loomise töö ning nägi, et see kõik oli “väga hea” (1Ms 1:31). Jumala rõõmu luua vabaduses ja väes kõike “väga heana”  - jagatakse sel viisil meiega, tema loodutega. Ta on teinud suuri asju ja need rõõmustavad meid (s 5).

Maailmas, mis nii sageli on silmist kaotanud Jumala ja ülekoormatud inimeste kannatustest, on rõõmu väga vaja. Meie rõõm kasvab seda enam, mida rohkem meie elud on suunatud ja muudetud Püha Vaimu töö läbi. Rõõm on eelkõige Jumala and ja Püha Vaimu vili ( Gl 5:22), mitte niivõrd inimliku tegevuse tulemus - ometi on meid üles kutsutud “rõõmustama lakkamata” (Fl 4:4; 1Ts 5: 16), sest see on Jumala tahe meie jaoks. 

Rõõm on indikaator ka sellest, et meie usk on saanud küpsemaks  ja juurduud tõesse, tänuütlemisse ning lootusesse. Rõõm muudab meie kiituse ja tänu väljenduse täielikuks. Kas me aga alati kogeme, et oleme rõõmsad? Kahjuks mitte, eriti aga siis mitte, kui oleme silmitsi katsumuste või probleemidega. Selles psalmis väljendab laulja enda kindlustunnet Jumala suhtes ja ülistab Teda täis rõõmu. Meie võiksime temaga ühineda.