Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 18:1-11
Jeesuse vangistamine1Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
2Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.
3Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.
4Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?”
5Nad vastasid talle: „Jeesust Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.
6Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja kukkusid maha.
7Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast.”
8Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”,
9et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.”
10Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
11Jeesus ütles siis Peetrusele: „Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
Jeruusalemm oli plahvatusohtlik paik, eriti Paasapühade ajal, kui linna täitsid suured rahvahulgad ning religioosne fanatism. Et natukenegi ette kujutada mis tunne võis seal olla, mõtle praeguse terrorismiohu peale meie maailmas. Mõlemal pool tunti hirmu. Roomlased kartsid ülestõusu, juudid roomlaste täielikku domineerimist. Juutide juhid, kes juba ammu olid Jeesust ning Tema järgijate suurt hulka silmas pidanud, muretsesid religioonisisese õõnestustegevuse pärast. Mõlemad pooled tundsid muret võimu kaotamise pärast, ning selle tulemuseks oli täiesti ettearvamatu allianss (Jh 19:12). Lisage siia veel just tollele paasapühale omased faktorid, nt need Jeesuse järgijatest, kes ootasid, et Jeesus juhiks juudid ülestõusule roomlaste vastu.
Jeesus ise juhib oma 11 jüngrit “ülemisest toast” Getsemani aeda. Aia rahu katkeb äkitselt suure hulga sõdurite saabumisega. Püüdes massiga jõupositsiooni saada, kannavad nad ööpimeduses põlevaid tõrvikuid selleks, et tabada maailma Valgust; ning tõmbavad mõõgad selleks, et arreteerida Rahuvürst.
Aga Jeesusel pole plaanis põgeneda või vastu hakata (s 4,11). Ta tutvustab ise ennast neile: “Mina olen see!” (s 8). Ja selle jumalikkuse sähvatuse ees (mis otsetõlkes kõlas: “Mina olen” > vrd 2Ms 3:14) taganevad Tema ründajad ja kukuvad ehmunult maha. Midag täiesti üleloomulikku on neis sõnades, mille mõjul sõdurid täielikult pea kaotavad.
Nii algab üks väga inetu ja traagiline lugu - ometi ei ole see ebatavaline - ka meie maailmas. Endiselt kannatavad süütud võimulolijate käes. Aga see lugu siin on unikaalne. Sest Jeesus ei olnud süütu kannataja, vaid Jumala Poeg. Ja just siis kui juudid ja roomlased arvasid et nemad valitsevad olukorda, oli hoopis Jeesus see, kes käes oli kontroll kõige üle mis sündis tema endaga ja ümbritsevas keskkonnas - igal hetkel, lõpuni.
Selle kommentaari autor: David Bracewell