Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 21:1-14
Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.”
6Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.
9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10Jeesus ütles neile: „Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!”
11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12Jeesus ütles neile: „Tulge sööma!” Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et ta on Issand.
13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.
Ilma igasuguse selgituseta on jüngrid korraga tagasi Galileas. Selleks, et teada saada, et Jeesus ütles neile, et kohtub nendega taas Galileas - tuleb meil lugeda teisi evangeeliume (Mt 28:7-16). Aga võib ka olla, et Johannes lihtsalt oletas, et tema lugejad on juba tuttavad teiste evangeeliumite autorite poolt kirja pandud faktidega.
Igatahes on tegu kummalise nimekirjaga. Peetrus on endiselt juhi rollis. Ning teeb rõõmu näha teiste hulgast Toomast, üllatab aga see, et nimetatakse ka Naatanaeli (kes üldse ilmub pilti 1.peatükis, ning seejärel enam mitte kusagil Uues Testamendis), leiame ka Jaakobuse ja Johannese ning veel kaks, kelle nime ei mainita. Võibolla olid nimetatud seitse need, kes tulid Galileast.
Nende kalapüügiretkest on palju kirjutatud; mõne kommentaatori arvates loobus Peetrus oma kutsumisest ning läks tagasi oma endise töö juurde. “ George Beasley-Murray ütleb “Iialgi pole üks kalapüügiretk saanud sellise kriitika osaliseks, kui see, “ viidates, et kuigi Jeesus oli risti löödud ning surnuist üles tõusnud, pidid jüngrid endale kusgailt ikkagi süüa hankima. Pealegi ei olnud nel mingit põhjust paanikaks, sest nad oli juba saanud täis rõõmu kui kohtusid ülestõusnud Kristusega.
Ja Jeesus ilmub neile taas - seekord väga tuttaval viisil ja kohas, tehes samalaadse imeteo nagu ta oli teinud neid esmakordselt kohates (Lk 5:1-11). Selle stseeni sümboolsus oli rohkem kui küllaldane jüngrile “keda Jeesus armastas” (s 7) - ilmselt siis Johannesele - selleks, et Jeesus ära tunda ning Peetrusele, et vette hüpata.
Aga ka hiljem, kui Jeesus juba kala küpsetas - ei olnud ülejäänud jüngrid ikka veel kindlad. “Ükski tema jüngritest ei julgenud temalt küsida “ (s 12), sellest hoolimata nad kuidagi lihtsalt teadsid. See kõik on väga kummaline, kuid just sellised olid tingimused ning selline oli Jeesuse ülestõusnud ihu, sarnane ja samas mitte väga sarnane Jeesusele, keda nad enne olid tundnud.
Igatahes oli tal hommikusöök valmis ja Ta teenis neid just samamoodi nagu oli tõotanud seda teha (Lk 12:37)
Samal viisil tuleb Jeesus ikka ja jälle ka meie ellu. Võibolla oleme ta salanud, püüdnud kõike üksi teha ning läbi kukkunud - Tema tuleb sellest hoolimata, süüdistusi esitamata, ning kutsub meid endaga kohtuma. Tal on kõike seda, mida meil vaja on, aga sellest hoolimata palub ta ka meie panust. Ta tahab meiega rääkida ning vestluse teemaks ei ole meie ebaõnnestumine, vaid Tema lõppematu armastus.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson