Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 68:1-19
Kiituslaul Jumala võidust1Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2Jumal tõuseb! Ta vaenlased hajuvad ja ta vihkajad põgenevad tema palge eest.
3Nagu suits haihtub, nõnda sa nad hajutad; nagu vaha tule paistel sulab, nõnda hukkuvad õelad Jumala palge ees.
4Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast.
5Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes! Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.
7Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele; aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.
8Jumal, kui sa läksid välja oma rahva ees, kui sa sammusid kõrbeteed, sela,
9siis värises maa ja taevadki tilkusid Jumala ees, Siinai värises Jumala ees, Iisraeli Jumala ees!
10Rikkalikku vihma kallad sina, Jumal, oma pärisosale ja sa kosutad närbunut.
11Sinu loomad asuvad seal; sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat.
12Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi.
13Sõjavägede kuningad põgenevad, nad põgenevad ja pereema jagab saagi.
14Kas tahate jääda puhkama sadulakorvide vahele? Seal on tuvi, tiivad hõbedaga karratud ja hoosuled vahajaskollase kullaga.
15Kui Kõigeväeline seal pillutas kuningaid, sadas Salmonil lund.
16Baasani mägi on Jumala mägi, Baasani mägi on kühmuline mägi.
17Mispärast te, kühmulised mäed, vaatate kadedusega sellele mäele, mida Jumal on ihaldanud enesele eluasemeks? Tõesti, Issand tahab seal elada igavesti.
18Jumala sõjavankreid oli musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid, kui Issand tuli Siinailt pühamusse.
19Sa läksid üles kõrgesse ja võtsid vangihulga saagiks, said ande inimeste seast, isegi tõrkujate seast, sa Issand Jumal kõrgustes.
Jumal on kuningas, tavatseme öelda - kuid sageli tunnistame seda alles nurkasurutuna. Kasvav kuritegevus, kukkuvad moraalsed standardid, sõdade ning atendaatide koledused, genotsiidid maailma eri paigus, maavärinud, tsunamid ja näljahädad - need kõik panevad meid hüüdma “ Jumal, tõuse!” (s 1) -või nagu tõlgib tänapäevane CEV versioon: “Jumal, tee ometi midagi!”
Kuidas siis säilitada oma usk? Vastus mille annab loetud psalm on, et me laulame Jumalale kiitust ning jutustame Jumala suurtest päästetegudest minevikus.
Selle psalmi taustal aga on lugu Iisraeli pääsemisest Egiptusest, sellest, kuidas Jumal viis endised vangid lauldes edasi (s 6), kuidas ta juhtis nad läbi kõrbe ( s 7); kuidas ta hävitas nende eest nende vaenlased (s 12) - kuni viimaks Jumal ise asus Jeruusalemma templis oma troonile (s 18, 29). Need ammu toimunud sündmused taastatakse igaaastasel juutide kiituse- ja tänufestivalil (s 24) - kus meenutatakse Jumalat kui Ainsat, kes kannab päevast päeva meie koormad (s 19), ning kes annab oma rahvale jõu ning väe.
Selle kõige taustal mis meie maailmas jumalariiki salgab ning sellele vastu seisab - jutustame ka meie üht lugu teekonnast selle Ainsaga, kes seadis oma näo minema Jeruusalemma poole, et kohata valitsejaid ning võime; kes kõndis terve Via Dolorosa kuni ristisurmani; kes nüüd on pandud istuma Isa paremale käele ja valitseb armastuses, kuni ta on kõik vaenlased asetanud tema jalge alla. Ja jutustades seda lugu, pidagem meeles, et Jumala vaenlased ei ole mitte need, kes ei usu; isegi mitte need julmad ja korrumpeerunud valitsejad - vaid Jumala vaenlased on kurjuse jõud: sõnakuulmatus, kadedus, ebaõiglus, marurahvuslus, religioosne fanatism jpm, kõige viimasena -surm ise. (1Kr 15:25- 26, 1Kr 15:54–57)
Selle kommentaari autor: APÜ