Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 81
Jumala headus ja Iisraeli isemeelsus1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.
2Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!
3Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!
4Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!
5Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.
6Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7„Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
8Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres.” Sela.
9„Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
11Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!
12Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.
13Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
14Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!
15Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.”
16Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
17Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.
Aastapäevad on olulised! Päevade üksluises jadas, nädalate ja kuude mööda tuhisemises, vajame oma kalendrites kuupäevi millal võiksime peatuda, mõtelda ja tähistada. Kookidel ja kaartidel, ilutulestikul ja toidul, on kõigil vaid üks ülesannne: - öelda meile: „Peatu! Naudi! Vaata tagasi, anna hinnang,mõtle tulevikule!“ Psalm 81 on selle liturgiline võrdkuju. Psalmi kontekstiks on arvatavasti lehtmajade pühad. Ja psalm kutsub Iisraeli rõõmsale meenutamisele, tänulikkusele ja taaspühendumisele.
Jäärasarveheli (s 3), kannab meid tagasi piksemürinasse Siinai mäel, kui orjadest koosnev rahvamass seisis püha Jumala ees, kes oli nad ära päästnud Egiptusest (2.Moosese 19:9-19). Seal mõistis see hulk, kuidas Jumal oli nende eest hoolitsenud. Seal said nad käsuseaduse, mis vormis nad Tema rahvaks. Selle püha lepingu aluseks oli eksklusiivne suhe, mis põhines Jumala olemusel ja kaastundel (s 9,10). Lehtmajade püha on Iisraeli rahva iga-aastane võimalus minna oma kujutluses tagasi sellesse hämmastavasse kohtumisse, imetleda Teda, kes oli kuulnud nende hüüdu, vabastanud nad, varustanud neid veega kõrbes – ja mis kõige olulisem - oli andnud neile käsuseaduse, et nad saaksid järgneda Talle. See on ka kainestav sündmus, sest ajalugu jutustab nende esivanemate truudusetusest. Jumala kirglikust armastusest lähtuv kurbus ja armukadedus esitab neile kohase väljakutse, kui rahvas pühendub taas Temale.
Võibolla oled kuulnud inimesi ütlevat: „Ma võiksin olla palju õnnelikum kristlane väljapool kirikut, kui võitlusarmidega kaetud kristlane seespool kirikut.“ Aga kui tahame jääda ustavaks Kristusele, siis on just needsamad regulaarsed kogunemised, teenistused ja aastapäevade tähistamised kohad, kus aitame üksteisel meenutada seda, mida Tema on teinud meie heaks, kuidas Ta on kõndinud meiega koos ning meid päästnud. Tema Vaimu ja Sõna läbi kogeme neil hetkedel palves, ülistuses ning osaduses julgustust jääda Talle ustavaiks.
Selle kommentaari autor: Fiona Barnard