Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Armastus, mis võidab kurja

Pühapäev, 10. Juuni 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 36

Jumala muutumatu heldus
1Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul.
2Üleastumise sõna on õelal
tema südame põhjas;
ei ole Jumala kartust
tema silma ees.
3Sest temale meeldib arvata,
et ta ülekohut ei leita ega vihata.
4Tema suu sõnad on nurjatus ja pettus,
ta on lakanud targaks saamast
ja head tegemast;
5ta mõtleb nurjatust oma voodis,
ta jääb seisma teele, mis pole hea,
ta ei põlga kurja.
6Issand, sinu heldus on taevas
ja su ustavus ulatub ülemate pilvedeni.
7Sinu õigus on nagu Jumala mäed,
su kohtuotsused on nagu suur ürgvesi;
Issand, sa päästad inimesi ja loomi.
8Kui kallis on su heldus, Jumal!
Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika
su tiibade varju all.
9Nad saavad söönuks su koja küllusest,
ja sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast.
10Sest sinu juures on eluallikas,
sinu valguses me näeme valgust.
11Säilita oma heldus neile,
kes sind tunnevad,
ja oma õigus neile,
kes on õiglased südamelt!
12Ärgu tallaku suurelise jalg mu peal
ja õelate käsi ärgu peletagu mind!
13Seal on kukkunud,
kes teevad nurjatust;
nad on maha paisatud
ega suuda enam tõusta.

Palu sel pühapäeval, et Jumal ilmutaks ja meenutaks sulle enda perspektiivi selle kohta, mida tuleb praeguses maailmas tegelikult edukuseks lugeda.

Tänane psalm, nagu paljud teised, maalib teravaid kontraste jumalakartlike ja  jumalatute vahele. Ei ole midagi ligitõmbavat või elustavat neis ülekohtuste inimeste tegudes, mida selles psalmis kujutatakse kui  pahatahtlikke, moraalselt korrumpeerunud ning enesepettust  täis olevaid ( s 1-4).  Nende peamine süü seisneb aga  selles, et nad ei ole tunnustanud Jumalat, ega karda ka Talle vastuhakkamise tagajärgi (s 1). Jah, see pilt on antud karikatuursena, ometi ei ole seda raske ära tunda, isegi kui meile antud kirjeldust pole rõõmustav lugeda.

See mis tegelikult on rõõmustav ja ülestõstev ning kus ka psalm lausa sädeleb rõõmust, on siis kui räägitakse Jumala suurusest. Jumala armastus, ustavus ning õigsus on sama kõrged kui on taevas ning kõrgeimad mäed; jumalik õiglus ulatub sügavaimate merede põhja (s 5,6). Jumala alalhoidvat armastust on tunda saanud nii loomad kui inimesed; see on tema loomus, mis ei muutu ning on ülima väärtusega. Meie võime leida pelgupaiga selles Jumala kaitsvas hooles teades kindlalt, et miski ei saa meid ohustada (s 7,8). Jumal on meie allikas, Tema on see, kelle kojas saame kogeda ülimat rahuldust, sest Jumal on nagu ülevoolav õndsuse jõgi, eluallikas, kes asetab meid kümblema valgusesse (s 9). Sel ajal kui kurjad on end Jumalale sulgenud ning roiskuvad omaenese sisemises kibeduses, on jumalakartlikud Talle kõigiti avatud, lastes kõikidel eesõigustel ja õnnistustel särada enda peale ning voolata endast läbi.

Võibolla märkavad mõned lugejad selles psalmis “enne” ja “pärast” osi. Kurjad on just sellised, nagu mina tavatsesin enne olla, hõivatud vaid iseenesega ja oma kõlvatu kannatusega. Olin ilma tuleviku ja lootuseta. Aga siis,  sain ma armu läbi oma elu pöörata Jumala poole ning avastasin üliküllusliku elu, kui mulle hakkas koitma valgus ning mind muudeti kirkuses. Ja pole ühtki põhjust, miks me ka täna ei peaks seda meenutama.

 
Salm 7 pakub meile pildi sellest kuidas oma raskustes saame leida varju Jumalas. Kas sinu elus on reaalselt selline paik, mis sümboliseerib sulle taolist varjule minekut? On see jalutuskäik? Külastus? Retriit? Telefonikõne? Tee endale täna ülesandeks leida üles see pelgupaik Jumalas.

Selle kommentaari autor: Nigel Wright