Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 148
Kogu maailm kiitku Issandat1Halleluuja!
Kiitke Issandat taevastest,
kiitke teda ülal kõrgustes!
2Kiitke teda, kõik tema inglid!
Kiitke teda, kõik tema väehulgad!
3Kiitke teda, päike ja kuu!
Kiitke teda, kõik valguse tähed!
4Kiitke teda, taevaste taevad,
ja kõik veed taevaste peal!
5Kiitku nad Issanda nime,
sest kui tema käskis, siis nad loodi!
6Ja ta püstitas nad alatiseks ja igaveseks;
tema andis määruse, ja sellest nad ei astu üle.
7Kiitke Issandat maa pealt,
mereloomad ja kõik mere sügavused,
8tuli ja rahe, lumi ja udu,
marutuul, kes teeb tema sõna järgi,
9mäed ja kõik kingud,
viljapuud ja kõik seedrid;
10metsloomad ja kõik koduloomad,
roomajad ja tiivulised linnud;
11ilmamaa kuningad ja kõik rahvahõimud,
vürstid ja kõik ilmamaa kohtumõistjad;
12ka noored mehed ja neitsid,
vanad koos noortega!
13Kiitku nad Issanda nime,
sest tema nimi üksi on kõrge;
tema aulisus ulatub üle maa ja taeva!
14Ja tema on tõstnud kõrgele sarve
oma rahvale, kõigile oma vagadele,
kiituslauluks Iisraeli lastele,
rahvale, kes on tema lähedal.
Halleluuja!
Salmid 1-6: Taevad ülistavad Jumalat. Läbi sajandite on inimestel olnud kiusatus kummardada päikest, kuud, tähti ning ingleid. Kuid kõik need imelised kosmilise kanga osad oli Jumala poolt loonud selleks, et need tooksid austust Talle. Ja nad teevad seda lakkamatult (s 6). Palm 19: 1-4 osutab meile, et taevad ei kiida Jumalat inimlike sõnade abil, vaid kuulutavad Tema au omaenese keeles.
Salmid 7-12: Maa kiidab Jumalat. Kogu loodu maa peal ühineb taevaste kiitusega. Meresügavikest mägede tippudeni. Puutumatust lumest kuni viljakandvate puudeni. Loomadest inimesteni. Noortest vanadeni. Kõikide rahvaste kuningad ja valitsused on kutsutud kiitma teda. Kõikide südamesse on asetatud see rõõmus sund või tung, ning igaüks toob Jumalale kiitust talle omasel, unikaalsel, kordumatul viisil.
Salmid 13-14: Jumala rahvas kiidab Jumalat. Ja see on kogu kiituse kulminatsioon. Taevad ja tähed kiidavad Jumalat selle eest, et Tema nad valmistas (s 5). Jumala rahvas kiidab samuti Jumalat, aga neil on palju kõrgem põhjus seda teha. Jumal on ilmutanud Iseennast neile ning nad on õppinud Teda tundma kui majesteeti, aulist ja väelist üle kogu loodu (s 13). Jumal on oma Poja läbi valmistanud neile ka Pääste, ning avanud tee enda ligiolusse (s 14) ( “sarv” on tugevuse sümbol, märkides siin ilmselt kuningat).
Selle kommentaari autor: Mark Ellis