Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 13:1-25
Simsoni sünd1Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Issanda silmis, siis andis Issand nad neljakümneks aastaks vilistite kätte.
2Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.
3Aga Issanda ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: „Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale.
4Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast!
5Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!”
6Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: „Mu juurde tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime.
7Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!”
8Siis Maanoah palus Issandat ja ütles: „Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juurde ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!”
9Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juurde, kui see istus väljal, ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.
10Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: „Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes hiljuti mu juurde tuli.”
11Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juurde ning küsis temalt: „Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?” Ja see vastas: „Olen!”
12Ja Maanoah küsis: „Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?”
13Ja Issanda ingel vastas Maanoahile: „Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen öelnud:
14ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua veini ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!”
15Siis Maanoah ütles Issanda inglile: „Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!”
16Aga Issanda ingel vastas Maanoahile: „Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Issandale!” Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Issanda ingel.
17Ja Maanoah küsis Issanda inglilt: „Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?”
18Aga Issanda ingel vastas temale: „Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!”
19Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Issandale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,
20kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Issanda ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.
21Kuigi Issanda ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Issanda ingel.
22Ja Maanoah ütles oma naisele: „Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!”
23Aga ta naine ütles temale: „Kui Issand oleks tahtnud meid surmata, siis ei oleks ta meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ei oleks ta meid lasknud nüüd seesugust kuulda.”
24Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda.
25Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
Tänases peatükis pannakse paika Simsoni elu põhisuund. Siin näeme mitmeid Jumala toimimisele iseloomulikke mustreid, mis esinevad ka mujal piiblilugudes, ning eriti Jeesuse elus: lugu algab juba enne lapse sündi, siis kui ingel ilmub emale.
Simsoni saabumisega Iisraeli keskele on seotud kaks hämmastavat joont. Esiteks, Jumala arm tuleb “kõigest hoolimata”. Jumal ilmutab oma heldust ja ustavat armastust iisraellastele hoolimata viimaste korduvast vastuhakust ning Jumala poolt korduvalt läkitatud karistustest. Tema arm toimib päästvana hoolimata rahva palvemeelsuse puudumisest. Eelmiste vallutajate meelevalla alla sattudes, kisendas rahvas enamasti Jumala abi järele, ja võibolla isegi tõsises meeleparanduses. Aga mitte seekord. Ometi tõstab Jumal üles Simsoni, hoolimata asajolust, et tema vanemad on lastetud. Kui julgustav on tõdeda, et Jumal ei oota, et me ise looksime õiged tingimused, milles arm toimida saaks - tänapäeval meie endi hinges, või meie perekondades või kogudustes, või mistahes paigas kus oleme Jeesuse tunnistajad (kontoris, jõusaalis, mängugrupis või haiglavoodis).
Teiseks, Jumala suveräänne tahe on alati parem kui oskame oodata või igatseda. Maanoah ja tema naine kuulevad rõõmusõnumit, et neile sünnib poeg, kuid see pole kaugeltki veel kõik, lugu läheb veelgi paremaks (kuigi mitte lihtsamaks). Jumal ilmutab lisaks oma hämmastava plaani selle peatselt sündiva poisi elu tarvis ( s 5b). Maanoahi meelest on imeline, et neid külastab “taevane saadik” (s 8), kuid tegelikult on asi veelgi parem - ta on saanud reaalselt viibida püha, aulise ja haldamatu Jumala ligiolus (s 22,23).
Ehk kipuvad ka meie palved ning ootused Jumalale olema pigem väiksemad, lühiajalisemad ning hallatavamad; liiga sageli oleme pigem ettevaatlikud, kui julged. Võibolla kardame pettuda, ometi on Jumala teed palju imelisemad kui oskame iial aimata.
Selle kommentaari autor: Dominic Smart