Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 9:1-21
Viies ingel puhub pasunat1Viies ingel puhus pasunat ning ma nägin tähe olevat kukkunud taevast ilmamaa peale. Sellele anti sügavuse kaevu võti
2ning ta avas sügavuse kaevu ja kaevust tõusis suitsu otsekui suurest ahjust, ning päike ja õhk pimenesid kaevu suitsust.
3Suitsust tulid ilmamaa peale rohutirtsud, ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald ilmamaa peal.
4Neile öeldi, et nad ei tohi teha kurja ilmamaa rohule ega millelegi, mis haljendab, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.
5Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud, ning nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest salvab.
6Neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda, nad igatsevad surra, aga surm põgeneb nende eest.
7Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks seatud hobuste sarnased, neil olid pärjad peas otsekui kullast ning nende palged olid nagu inimeste palged
8ja juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõvidel.
9Neil olid üll soomusrüüd otsekui raudrüüd ning nende tiibade kahin oli otsekui kaarikute mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta.
10Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ning nende sabades oli meelevald teha inimestele kahju viis kuud.
11Nende kuningas oli sügavuse ingel, kelle nimi heebrea keeles on Abaddon, ja kreeka keeles Apollüon.
12Esimene häda on möödas, ennäe, pärast seda tuleb veel kaks häda.
Kuues ingel puhub pasunat13Kuues ingel puhus pasunat ning ma kuulsin üht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast,
14see hüüdis kuuendale inglile, kelle käes oli pasun: „Lase lahti need neli inglit, kes on ahelais suure Eufrati jõe ääres!”
15Siis päästeti valla need neli inglit, kes on valmistunud selleks tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmandik inimestest.
16Ja sõjaväe ratsanike arv oli kakskümmend tuhat korda kümme tuhat - ma kuulsin nende arvu -,
17ning nõnda ma nägin oma nägemuses hobuseid ja nendel istujaid. Neil olid tulipunased ja sinised ja väävelkollased soomusrüüd ning hobuste pead olid nagu lõvide pead ning nende suust tuli välja tuld ja suitsu ja väävlit.
18Nende kolme nuhtluse poolt tapeti kolmandik inimesi: tule ja suitsu ja väävli läbi, mis tuli nende suust.
19Hobuste meelevald oli nende suus ja nende sabades, sest nende sabad olid madude sarnased, neil olid pead ning nendega nad tegid kahju.
20Aga inimesed, keda neis nuhtlustes ei tapetud, ei parandanud meelt oma kätetööst, et nad oleksid loobunud kummardamast kurje vaime ning kuld- ja hõbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei suuda näha ega kuulda ega kõndida.
21Nad ei parandanud meelt oma mõrvadest ega oma nõidustest ega oma hoorustest ega oma vargustest.
Tänases tekstis on kaks kohutavat reaalsust. Esiteks - kurjuse jõud siin, selles maailmas, jõud mis ei allu meie kontrollile. Ilmutusraamat on täis märkimisväärseid olendeid ja pilte. Kas Johannes nägi täpselt selliseid olendeid või nägi ta hoopis tuleviku sõjatehnnikat ning kasutas nende kirjeldamiseks omaaegseid pilte ja kujundeid? Salmis 7 kirjeldatud sõjakad rohutirtsud ning nende juht, sügavuse ingel - võivad olla reaalsed üleloomulikud olendid, kes maa peal liikuma hakkavad. Aga nad võivad olla ka sümbolid näiteks kaasajal väga paljudes maades tegutsevaist terrorismi gruppidest.
On kohti, mida me ka parima tahtmise juures täpselt tõlgendada ei saa. Samas on kuuendas salmis kirjeldatud kannatuste äärmine piir tuttav paljudele ka 21.sajandil - ja mõlemas ajas teeksid inimesed mida tahes, et kuidagi pääseda sellisest kannatusest.
Kõik need pildid ja sümbolid ei haju õhku vaid Ilmutusraamat jutustab meile korraga reaalsest maailmast, kui ka selle maailma kulgu mõjutavatest nähtamatutest jõududest.
Teine selles tekstist leitav kohutav reaalsus on aga see - et kõigi nende hädade ja õuduste algus on inimrassi pahelisus. See kangekaelne otsus mitte tähele panna ühtegi Jumala hoiatust on tegelikult sama šokeeriv kui Johannese poolt kirja pandud ilmutused.
Piibli kohaselt on ainus leitav pääsetee meeleparanduses. Ja võiks arvata et selliste asjadega silmitsi olles hakkab inimene otsima igavest kaitset Jumala juurest. Aga seda ei tehta ja see on tõeliselt kohutav, et enda mässumeelsusest kinnihoidmine on olulisem isegi pääsemisest.
Tegu on väga raske peatükiga, aga isegi siin on olemas lootusekiir. Neljandast salmist loeme, et kõik ei ole kadunud vaid isegi kõigis neis katastroofides on Jumal täielikult sündmuste käiku kontrollimas.
Selle kommentaari autor: APÜ