Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 9:24-34
Jeesus tervendab pimedalt sündinu24Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: „Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune.”
25Seepeale vastas too: „Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen.”
26Nüüd nad küsisid temalt: „Mis ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?”
27Mees vastas neile: „Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?”
28Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: „Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid.
29Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea.”
30Mees kostis neile: „See ongi imelik, et teie ei tea, kust ta on, ja ometi on ta avanud mu silmad.
31Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb.
32Veel ilmaski pole kuuldud, et keegi oleks avanud pimedalt sündinu silmad.
33Kui tema ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi.”
34Nad kostsid talle: „Kas sina, kes sa oled sündinud lausa pattudes, tahad meid õpetada?” Ja nad heitsid ta kogudusest välja.
Uurimine liigub nüüd uuele tasandile, ning peatunnistaja kutsutakse tagasi järjekordseks küsitluseks. Tajutav on ka õhkkonna muutus - ülekuulajate ähvardused tugevnevad, oma osa on siin ka sellel, et tervendatud mees on üllatavalt julge. Variseride avangule, milles nad kuulutavad Jeesuse “patuseks”, vastab mees enda kõigutamatu tunnistusega ja asub seejärel ise ründama! Kohtupidamise jätkudes mõistab mees aina enam oma küsitlejate väidete absurdsust ning hakkab viimaks pilkama nende lähenemisviisi (s 27). Ta läheb isegi nii kaugele, et esitab väljakutse variseride teoloogilisele lähtekohale (s 30-33). See ajab usujuhid raevu, kes mehe sõimates välja viskavad (s 34).
Seda Johannese ülevaadet on raske lugeda naeratamata. Kui võimu kasutatakse sellisel pealepressival viisil, muutub kogu tegevus absurdseks, väärides pilamist. Piibel ise ütleb, et Jumal naerab surelike rumalate nõudmiste üle, ning kui usujuhid on niivõrd pimestatud oma positsioonist ja väärikusest, olles samas pimedad armule ning imetegudele, siis väärivad nad pilkamist - humoorikas on aga ka tervendatud mehe kasvav veendumus ning tundub, et isegi lõbu, mida ta tunneb väitlusest. Inimese kohta, kes äsja on kohtunud Jeesusega, kasvab see mees arusaamises ning julguses hämmastava kiirusega! Mõnikord häbistavadki uued usuletulijad vanemaid usklikke oma kiire õppimisvõime ning julgusega.
Veelkord ütlevad mehe süüdistajad rohkem, kui kavatsesid deklareerides: “ Sina oled tema jünger!” (s 28). Häbimärgistava solvanguna mõeldud silt, osutub aga hoopis aumärgiks, ühtides Jeesuse sõnadega: “„Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid!” (Jh 8:31). Too mees, oli jõudnud väga vähe õpetust saada, kuid ta klammerdus selle külge mida juba teadis kogu jõuga - olles säravaks jüngerluse eeskujuks meile ka täna.
Selle kommentaari autor: David Smith