Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 32:16-44
Jeremija ostab Anatoti põllu16Ja pärast seda, kui olin andnud ostukirja Baarukile, Neerija pojale, palusin ma Issandat, öeldes:
17„Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul,
18kes osutad heldust tuhandeile, aga tasud vanemate süü nende laste sülle pärast neid; sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Issand,
19suur nõu ja vägev teo poolest, sina, kelle silmad on lahti inimlaste kõigi teede kohal, et anda igaühele tema teede ja tegude vilja järgi,
20sina, kes oled teinud tunnustähti ja imetegusid Egiptusemaal ning teed neid tänapäevani Iisraelis ja muude inimeste seas, ja kes oled teinud enesele nime, nõnda nagu see tänapäeval on.
21Sina tõid ära oma Iisraeli rahva Egiptusemaalt tunnustähtede ja imetegudega, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning suure hirmu abil
22ja andsid neile selle maa, mille sa vandega olid tõotanud anda nende vanemaile, maa, mis voolab piima ja mett.
23Aga kui nad tulid ja võtsid selle omaks, siis nad ei võtnud kuulda su sõna ega käinud su Seaduse järgi, nad ei teinud midagi kõigest sellest, mida sa neid olid käskinud teha; seepärast lasksid sa tulla neile kogu selle õnnetuse.
24Vaata, piiramisvallid ulatuvad linnani, et seda vallutada, ja linn antakse mõõga, nälja ja katku abil kaldealaste kätte, kes sõdivad selle vastu. Millest sa oled rääkinud, see on sündinud, ja vaata, sa ise näed seda.
25Aga sina, Issand Jumal, ütlesid mulle ometi: Osta raha eest enesele põld ja võta tunnistajad, ehk küll linn antakse kaldealaste kätte!”
26Ja Issanda sõna tuli Jeremijale; ta ütles:
27„Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! Ons mulle mõni asi võimatu?
28Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma annan selle linna kaldealaste kätte ja Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema vallutab selle.
29Ja kaldealased, kes sõdivad selle linna vastu, tulevad ning süütavad selle linna tulega ja põletavad selle ja kojad, mille katustel minu pahandamiseks on suitsutatud Baalile ja on valatud joogiohvreid teistele jumalatele.
30Sest Iisraeli lapsed ja Juuda lapsed on oma noorusest alates teinud minu silmis ainult kurja; on ju Iisraeli lapsed mind ainult pahandanud oma kätetööga, ütleb Issand.
31Jah, see linn on mulle olnud viha ja raevu põhjuseks alates päevast, kui see ehitati, kuni tänapäevani, nõnda et ma pean selle kõrvaldama oma palge eest
32kõigi Iisraeli laste ja Juuda laste kurjuse pärast, mida nad on teinud, et mind pahandada, nemad, nende kuningad, nende vürstid, nende preestrid ja nende prohvetid, ja Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud.
33Nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo; ja kuigi ma olen neid õpetanud ja õpetanud, ei ole nad kuulnud, et võtta õpetust.
34Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud.
35Ja nad on ehitanud Baali ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et ohverdada Moolokile oma poegi ja tütreid, mida ma neid ei ole käskinud ja mis mulle ei ole tulnud meeldegi, et nad võiksid teha niisugust jõledust, selleks et saata Juudat pattu tegema.
36Aga nüüd, tõepoolest, ütleb Issand, Iisraeli Jumal, nõnda selle linna kohta, mille kohta te ütlete: „See antakse Paabeli kuninga kätte mõõga, nälja ja katku abil!”
37Vaata, ma kogun neid kõigist maadest, kuhu ma olen nad tõuganud oma vihas, raevus ja suures meelepahas, ja toon nad tagasi siia paika ning lasen neid elada turvaliselt.
38Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.
39Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid.
40Ja ma teen nendega igavese lepingu, et ma ei loobu tegemast neile head; ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.41Ja ma tunnen neist rõõmu, tehes neile head, ma istutan nad ustavalt siia maale kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
42Sest nõnda ütleb Issand: Nii nagu ma tõin sellele rahvale kogu selle suure õnnetuse, nõnda ma toon neile kõik selle hea, mis ma neile olen tõotanud.
43Ja põlde ostetakse veelgi sellel maal, mille kohta te ütlete: „See on lage, inimesteta ja loomadeta, ja see antakse kaldealaste kätte!”
44Põlde ostetakse raha eest, ostukirju kirjutatakse ja pitseeritakse ja tunnistajaid võetakse Benjamini maal, Jeruusalemma ümbruskonnas, Juuda linnades, mäestiku linnades, madalmaa linnades ja Lõunamaa linnades, sest ma pööran nende vangipõlve, ütleb Issand.”
Prohvet on keegi, kes näeb elusündmusi alati kui tõendeid Jumala olemasolu kohta. Teisisõnu, ükskõik kui ebaloogiline või ohtlik maailm ka ei tunduks, prohvet tunneb selles ära mingi osa tõest Looja kohta, mis enamikele inimestele jääb märkamata. Ehkki ei taheta nõustuda Jeremia sõnumiga, et linn vallutatakse, on Juuda tegelikult ohus (s 24) Prohvetil oli õigus: inimeste soovimatus austada oma Jumalat on kaasa toonud poliitilise katastroofi. Ja juba üsna varsti järgneb sellele orjus pagenduses. Aga prohveti ülesanne ei ole nüüd süveneda tema enda poolt ette kuulutatud meeleheitesse, ega ka inimestele meelde tuletada, et nad tahtsid teda hukata, kui ta neile tõtt kuulutas (s 26). Prohveti ülesanne on pigem ülal hoida inimeste ja Jumala vahelist ühendust. Samamoodi kui tundus võimatu, et Jeremija poolt ostetud põld hakkaks talle tulu tooma, sama uskumatu on see, et Jumal sõlmib nüüd täiesti ootamatult lepingu Juudaga - armastuse pärast oma rahva vastu. Jeremia peab rahvale meelde tuletama, et isegi kui vaenlane on juba väravates, on see Jumala tahe sees, et nad pagendatakse. Babüloonia saab linna valutada vaid juhul, kui Jumal selle nende kätte annab (v 28). Juuda ei ole Nebukadnetsari meelevalla all. Nii kaotuses ui ka pagenduses on nad Jumala meelevallas. Ja nad on selle Jumala alamad: ning kas Temale on midagi liiga raske teha?
Selle kommentaari autor: APÜ