Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Aastate and

Pühapäev, 25. November 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 90

Inimese kaduvusest
1Moosese, jumalamehe palve.
Issand, sina oled meile olnud
eluasemeks põlvest põlve.
2Enne kui mäed sündisid
ja kui maa ja maailm loodi,
oled sina, Jumal,
igavesest igavesti.
3Sina viid inimese jälle põrmu
ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!”
4Sest tuhat aastat on sinu silmis
nagu eilne päev, kui see on möödunud,
ja nagu vahikord öösel.
5Sa uhud nad ära,
nad on nagu uni,
nagu rohi,
mis hommikul haljendab.
6See õitseb hommikul ja haljendab,
õhtul see närtsib ja kuivab ära.
7Sest sinu viha tõttu me lõpeme
ja su vihaleegist me ehmume.
8Sa paned meie pahateod enese ette,
meie salapatud oma palge valguse ette.
9Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all,
meie aastad lõpevad nagu ohe.
10Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat
ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat,
ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda.
Jah, see möödub kähku
ja me lendame ära.
11Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu,
nõnda nagu sind tuleb karta?
12Õpeta meid meie päevi arvestama,
et me saaksime targa südame!
13Pöördu tagasi, Issand!
Oh kui kaua?
Halasta oma sulaste peale!
14Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad
kogu oma eluaja!
15Rõõmusta meid nii palju päevi,
kui sa meid vaevasid,
nii palju aastaid,
kui me nägime õnnetust!
16Saagu nähtavaks su töö su sulastele
ja nende lastele su auhiilgus!
17Issandal, meie Jumalal,
olgu lahke meel meie vastu!
Meie kätetööd ta kinnitagu meile!
Kinnita meie kätetööd!

Oled sa kunagi mõtelnud, milline võiks olla sinu pärand järgmistele põlvedele? Millist kasu võiksid selle esindajad saada sinu heldusest?

Tänase psalmi sügavtõsine palve kirjeldab inimese olemise võitlust, kes püüab leida osadust Jumalaga. Psalmi Moosesele omistamine on küsitav, kuigi võime siin leida neidsamu suuri teemasid, mis kõlasid Moosese lõpulaulust (5Ms 32). Mõned uurijad arvavad, et psalm 90 lähtub pigem pagulusaastate järgsest kogukonnast, kellele olid suunatud Jesaja prohveteeringud, ning tundub, et võime kohati kuulda isegi protestihääli tema poolt kirjeldatud pealiskaudse religioossuse vastu.

“Psalmide palvetamine on muutnud mind tundlikuks selle suhtes…..kui suurel määral meie individualistlik ning tehnokraatlik ühiskond seisab vastu mistahes viitele suunal, et meil võiks olla lähedane, südamest-südamesse tunnetav dialoog Jumalaga”  - kirjutab noor turundus-spetsialist, kes on vastu võtnud väljakutse palvetada psalme ning peab selle kohta päevikut. Siin psalmis on aga too südamesügavuses peetud dialoog saanud võitluse vormi, samasuguse, mida kirjeldab Jesaja kui püüab mõista Jumala perspektiivi ning aru saada, kes Ta tõeliselt on. 

Algselt kindlana mõjuv usalduse kuulutus Looja Jumalasse (s 1,2) kahvatub üsna pea, enesekindel hääl hakkab värisema sest teda on üleni haaranud inimese haavatavuse tajumine ning inimelu habras olemus (s 3-6, 9,10). Kõige põrmustavamalt mõjub aga paljastatuna seisemise kõrvetav tunne vihase Jumala lõõmava pilgu all (s 7,8). Meie pelgupaik (s 1) on ühtlasi “mitte kuhugi peitmise” paik (s 8), kui oleme jõudnud selle palve ning Jesaja kuulutuse keskmesse ning vastakuti küsimusega:  “Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?” (s 11).  On ülimalt oluline suhtuda sellesse küsimusse täie tõsidusega, kui tahame edeneda tarkuses, mis vabastab meid üles ja ümber vahtimisest, ning aitab elada  Jumala kõikumatu kaastunde, armastuse ja väe kandjana (s 13-17).

 
Tänu Sulle Jumal mu kõikide aastate anni eest! Palvetan, et täna ning igal päeval võiksin kogeda taolisi hetki, kus Sina ole tuntavalt ligidal. Muutku suhe Sinuga mu elu veelgi erilisemaks!

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth