Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 1:26-2:5
Ristilöödud Kristus kui Jumala vägi ja Jumala tarkus26Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost.
27Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid.
28Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on,
29et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.
30Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks,
31et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!”
1Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust.
2Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust.
3Ja ma olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures värinas
4ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega,
5et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.
Pean midagi üles tunnistama. Mitte alati pole Pauluse ülevaadet Korintosesse saabumisest (1Kr 2:1-5) kerge aktsepteerida. On raske ette kujutada, et keegi, kes natukenegi on tuttav tema kirjadega, võiks teda ette kujutada nõrga, hirmunu ning kõvasti värisevana, ometi on just see viis, kuidas ta end esitles (2Kr 10:10)
Kuna korintlased hindasid oma juhte ilmaliku tarkuse baasil, on Paulus juba öelnud, et evangeeliumi sõnum ristilöödud Messiast ning kristlased ise, kui selle sõnumi viljad (enamikus madala sünnipäraga koguduseliikmed -1Kr 1:26-31) teevad üheselt selgeks, mida Jumal üldse arvab inimlikest pretensioonidest. Nüüd aga pöörab Paulus fookuse enda, kui evangeeliumi sõnumitooja poole.
Rikas Korintose linn oli vägagi tuttav kuulsate oraatorite külastustega, kes tulid õpilasi haridusärisse meelitama, lootuses esindada linna kaalukates ringkondades. Miski polnud selles valdkonnas otsustavam kui sisenemisviis. Esmamulje oli see, mis võis neid üle kallata austusega või sundida häbistatult põgenema. Kõik oli hoolikalt läbiplaneeritud - alates ettevalmistatud kõnedest kuni isikliku väljanägemiseni. Kui nad tahtsid müüa enda veenmisoskusi innukatele ostjatele, tuli neil oma kaupa hästi demonstreerida.
Peaks olema ilmne, miks siis Paulus tuli just sellisel kombel. Teod räägivad alati valjemini kui sõnad. Ei ole võimalik kuulutada ristilöödud Messiat ja püüda mõjutada esimese sajandi edukate elustiili ning isiksusi, arvestamata purustavat ning ebainimlikkku hiearhiat, mida see keskkond tootis. Sõnumitooja olek ning viis peab olema kooskõlas sõnumi sisuga. Sama kehtib ka tänapäeval. Kui me ei soovi evangeeliumilt röövida selle võimet muuta inimest, ei tohi me lasta muretsemisel staatuse pärast ning edukuse peenutseval uhkeldamisel tõkestada Püha Vaimu muutvat väge. Selline mõtteviis võib näida vastuolus tavatarkusega, kuid just see on asja tuum, et võiksime saada muudetud.
Selle kommentaari autor: Rikk Watts