Rõõmusta selle üle, et Kristus on sinus ning et oled kutsutud Jumala poolt!

See kõrvalekalle peamistest teemadest seitsmendas peatükis algab ja lõpeb (salm 17 ja salm 24) meeldetuletusega, et me oleme kutsutud Jumala poolt - seda korratakse selles tekstis kaheksa korda. On suur erinevus, kui teame, et erinevates olukordades ja raskustes on meil olemas Jumal, kes on igat ühte meist kutsunud nimepidi, ning et tema on seadnud need piirid, mis meid ümbritsevad (Psalm 16:5,6). Jumala kutse ei ole reserveeritud ainult misjonäridele või juhtidele. Iga kristlane on Jumala poolt kutsutud, kui ta võtab vastu evangeeliumi ning usub Messiasse. Mitte just paljud ei saa tänapäeval kutse teenida Jumalat, olles ise orjastuses. Kuigi Paulus julgustas Korintose orjasid haarama võimaluse korral kinni vabadusest (salm 21), oli tema peamine nõuanne see, et nad peaksid olema rahul kuhu iganes Jumal on neid asetanud (Filiplastele 4:12,13; 1. Timoteosele 6:6). Selline rahulolu ei tulene suurest sotsiaalsest staatusest või materiaalsest kasumist, vaid teadmisest, et meie elus on olemas Jumala kutse.

Mõned inimesed on proovinud kasutada neid salme vahendina, et panna inimesi loobuma oma plaanidest muuta oma olusid paremaks. Paulus, see-eest, julgustab orjasid, kellel see võimalik on, püüdlema vabaduse poole. Sealjuures soovib ta ühtlasi aidata korintlastel ära tunda Jumala kutset ka kõige raskemates oludes. Salmis 24 kasutab ta fraasi “püsigu igaüks Jumala ees”, mis näitab, et elades rasketes olukordades päev korraga, peaks usklik inimene mõistma, et ta on eelkõige vastutav Jumala ees, ning mitte iseenda või oma sõprade. Olles elanud 20 aastat väga tugevaid valusid tekitava haigusega, võin öelda, et teatud olukordades on väga raske tajuda Jumala kutset. Kuid kui me allume Jumala tahtele, andes iga päeva Tema kätte, aitab ta meid nendest hetkedest läbi. Me usaldame ennast alandlikult Tema võimsatesse, isalikesse kätesse, teades, et Tema, kes meid kutsub, on ustav ja meie eest hoolitsev.