Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 10:17-27
Saul saab kuningaks17Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.
18Ta ütles Iisraeli lastele: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.
19Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!”
20Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.
21Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.
22Siis nad küsisid veel kord Issandalt: „Kas mees veel siia tuleb?” Ja Issand vastas: „Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!”
23Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
24Ja Saamuel ütles kogu rahvale: „Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.” Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: „Elagu kuningas!”
25Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.
26Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.
27Aga kõlvatud mehed ütlesid: „Mis abi on meil temast?” Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.
Mõnikord kutsutakse mind külalisjutlustajana appi palveteenistusse. Kord tuli sellisel teenistusel üks noor mees rääkima oma dilemmast: ta armastas Jumalat, kuid tahtis valida elus tee, millest teadis, et Piibel ei kiida seda heaks. Ma ei tahtnud tema suhtes olla kohutmõistev, ega teda ka eksitusse saata, seepärast ütlesin lihtsalt: “Ma arvan, et seda teed valides saaksid kätte palju vähem kui Jumala parima oma elus.”
Midagi taolist näeme ka tänases loos. Iisrael läheb suunas, mis ei ole Jumalale tegelikult meelepärane (s 17-19) - ja ometi, võiavad nad Sauli kuningaks. Kuidas peaksime toimima selliste “vähem-kui-Jumala-parim “ olukorodade puhul oma elus?
Esmalt tuleks mõista, et peale pattulangemist on kõik “vähem-kui-Jumala-parim “. Õnneks pole aga kristlase elu nagu köiel kõndimine, kus piisab ühest valesammust ja kõik on läbi. Me kõik peame elama koos oma vigade tagajärgede ja patuga. Seepärast on nii julgustav, et Jumal teab, millised me oleme ning andestab meile sellest hoolimata (Ps 103:8-14).
Teiseks - Jumal ei jäta oma tööd meiega pooleli ka siis, kui oleme liikunud eemale Tema tahtest. Jumal on endiselt Sauliga ning Tema Vaim toimib Sauli elus. See kõik aga ei tähenda, et peaksime jääma sellesse “vähem-kui-Jumala-parim “ paika.
Kui oleme Jumala tahtest eemale läinud, tuleb meelt parandada ja teha kõik, et liikuda tagasi Tema suunas. See oli ka kuningas Sauli elu kibemagus kogemus. Kuulda rahvahulki hüüdmas “Elagu kuningas!” (s 24) oli kindlasti tipphetk. Kahjuks aga ei lõpe see lugu Sauli jaoks hästi.
Jumal armastab meid hoolimata meie mitte-kõige-paremast loomusest, aga Ta soovib, et käies koos Temaga muutuksime päev päevalt sarnasemaks Jeesusele. Ning see on suund, mille peaksime valima igal päeval.
Selle kommentaari autor: Whitney T Kuniholm