Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 18:21-35
Tähendamissõna südametust sulasest21Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: „Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?”
22Jeesus ütles talle: „Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.
23Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha.
24Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.
25Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta.
26Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: „Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle kõik!”
27Ja isandal hakkas sulasest hale, ta laskis tal minna ning kustutas laenu.
28Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: „Maksa, mis sa võlgned!”
29Siis see kaassulane palus teda maha heites: „Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!”
30Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab.
31Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud.
32Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: „Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind.
33Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!”
34Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes.
35Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.”
Usutavasti elasid Jeesuse 12 jüngrit kogukonnana 24/7 - kõigi 3 aasta vältel. See võis tunduda nagu kolme aasta pikkune telklaager kaheteistkümnele inimesele. Pidevalt samade inimestega koos olla ei ole sugugi kerge. Me kõik teame, et siis tekib tülisid ja omavahelist võistlemist (Mk 9:33-34, Mt 20:21), seega Peetruse küsimus andeksandmisest oli ilmselt vägagi asjakohane. Jeesuse vastus aga ületas kaugelt selle, mida rabid õpetasid, et andeks tuleb anda kolm korda. Koos järgneva tähendamissõnaga, ütleb Jeesus selgelt, et andestamine peab olema piirideta. Meeleparandus ja leppimine ei saa olla andestamisele eeltingimuseks; me andestame sellepärast, et Jumal on meile andestanud mõõdetamatul määral.
Praegusel ajal oleme palju enam teadlikud füüsilisest ja psühholoogilisest kuritarvitamisest, truudusetusest abielus, koolikiusamisest, töökiusamisest ning paljudest teistest olukordadest, kus inimesi haavatakse ja neile haiget tehakse.
Jeesus paneb siin ohvri ette tohutult raske ülesande andestada - isegi juhul kui kiusaja ei mõtlegi meelt parandada. Andestus aga annab ohvrile vabaduse oma eluga edasi liikuda. Siiski, koos Jeesuse üleskutsega andestada, eksisteerib ka kristlaste ning ümbritseva kogukonna vastutus pakkuda kaitset ja hoolt nii, et haavavad olukorrad ei korduks. Andestus ei ole luba jätkata hävitavat käitumist - ning kurja põhjustaja üle tuleb mõista kohut.
Psalmist kutsub Jumala rahvast üles tooma õiglust nõrkadele ja orbudele, säilitama vaeste ja maha rõhutute õigused; päästma nõrgad ja puudustkannatajad; ning kiskuma nad ära kurjade käest (Ps 82:3-4). Usukogukond ei tohi tegevusetult kõrvale hoida, lastes kurjusel jätkuda. Ohvritel tuleb andeks anda, kuid kogudus peab sõdima nende õiguste eest. Ka nemad, on Karjase poolt armastatud ning Karjane soovib, et nad tunneksid end karja hulgas turvaliselt.
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson