Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Parem tee

Reede, 1. November 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 4:1-12

Tülide vältimisest
1Kust tulevad siis sõdimised ja kust tülid teie keskel? Eks nad tule sealt, teie ihuliikmetes sõdivatest lõbuhimudest?
2Te himustate, ja teil ei ole; te taplete ja tapate, ja ei suuda midagi saavutada; te tülitsete ja sõdite. Teil ei ole, sest te ei palu.
3Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.
4Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma sõber, seab end Jumala vaenlaseks.
5Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: „Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse”?
6Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb: „Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!”
7Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.
8Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud!
9Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks!
10Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!
11Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik.
12Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?

Täna Jumalat Tema armastuse eest, et Tema üksi saab ja tahab muuta meie südameid.

Tänasest peatükist leiame põhjuse, miks Jaakobus eelnevalt käsitles keelekasutuse ja tarkuse teemat. Tolleaegsete kristlaste kogukonda iseloomustasid võitlused ja tülitsemised, igaüks ajas oma asja ja taotles enda kasu. Jaakobuse pilt kogudusest nagu tema seda nägi, on ehmatav: seal valitsesid tülid ja kaklused, lahingud, tapmine ja himustamine! (“Tapmine” polnud ilmselt mõeldud otseses tähenduses, vaid viitab sõnadega hävitamisele.) Üsna tõenäoliselt õigustati seda kõike koguduses “tõe eest seismisega.” Jaakobus aga näitab, kuidas Jumal seda kõike näeb. Uurides sellise olukorra tekkimise põhjusi, tõdeb ta, et tegu ei ole tulise armastusega Jumala ja tõe vastu, vaid himudega inimeste südames, millest ta juba kirjutas Jk 1:14-15.

Kogu see sõda ja vaidlemine on aga mõttetu, sest inimesed ikkagi ei saa seda, mida nad tahavad. Nad ei saa ka sellepärast, et kogudus Kristuse pruudina peaks kõike vajaminevat paluma pigem Jumalalt! Mitte üksteiselt välja pressima. “Aga me ju palume!” - võib olla paljude usklike vastus “ja Jumal ei anna!” Jumal aga ei saa anda, kui inimese südame motiivid pole kooskõlas Tema tahtega. Sest Jumala eesmärk on, et Tema rahvas õpiks armastama seda, mida Tema armastab. Jumal pole kade, Ta ei taha inimestele keelata rõõmutundmist ja asjade nautimist, aga Ta tahab meid juhtida nautima ja rõõmu tundma asjadest, mis meile kahju ei tee, vaid mis meile tõeliselt head on. Ja Ta teab, et meid tuleb sellesse treenida.

Inimeste südames peituvatest himudest aetud igatsused on Jumalale ka otseselt solvavad. Jaakobus kasutab siin abielurikkumise kujundit, sest kogudus on Kristuse pruut. Need igatsused võrduvad Jumala silmis  olukorraga pruudist, kes igatseb ja palub peigmehelt luba truudusetuseks. Inimese himudest aetud palved ütlevad Jumalale: “Mind ei huvita, mida Sina tahad, ma tahan neid naudinguid mida mina tahan! Ole nüüd hea, ja õnnista minu plaane.”

Jaakobuse hoiatus kisklevale ja himustavale kogudusele on karm: Jumal on väga armukade Jumal! Armukadedusega aga ei saa naljatada - see võib olla tugevam kui armastus, kui isegi surm… Piisab kui mõelda mis juhtus Iisraeli rahvaga, kui nad teisi jumalaid kummardama hakkasid. Inimene pole ainus, kellel on igatsused ja soovid. Ka Jumal igatseb. Jumal, kes andis inimese sisse oma Vaimu, tehes inimese elavaks olendiks, igatseb, et inimene vastaks Tema poolt kogetud armastusele omapoolse, kogu südamest tuleva, pühendunud armastusega. Seda tähendab salm 5: “„Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse” Piiblist leiame palju lugusid sellest, mida Jumal on valmis tegema, et inimest sellise armastuse juurde juhtida, et see vaim, mis on pandud inimesesse ja Tema Vaim saaksid jälle liidetud.  

On imeline, et Jaakobus koguduse patu paljastamise ja hoiatuse juurde lisab ka praktilised nõuanded, kuidas sellisest ohtlikust olukorrast välja tulla. Kõigepealt soovitab ta pöörata tähelepanu fookuse ära kaasinimeselt ja tema tegudelt, ning keskenduda Jumalale. Minna Talle ligemale. Vaid Jumala ligiolus ja valguses hakkame nägema asjade tõelist seisu, aimame tõde. Ja inimene saab siin palju ära teha - alistuda Jumalale, seista kogu jõust vastu kurjale, parandada meelt ja paluda andestust oma patu pärast - sest Jumal tahab pigem armu anda kui kohut mõista. Paluda, et Jumal puhastaks meie mõtteviisid, igatsused, suhtumised, südame. Jaakobus ei varja, et see pole alati lihtne, et on pisaraid ja kahetsust ja see nõuab alistumist. 

Aga see on alistumine Armastajale, alistumine Temale, kes ainsana teab, mis meile kõige parem on, tahab meile seda näidata ja meid sinna viia. See on ka ainus viis, kuidas vabaneda kurjuse ja himude orjusest, ning jõuda nende asjadeni, mis toovad jäävat rõõmu ja igavest õnnistust. See on tee, kus Jumal ise kogu väega appi tuleb ja mis on täiesti kooskõlas Tema tahtega. Ja kui sina tuled Tema ligi, siis tõstab Tema su üles, pühib su pisarad ning kingib sulle rõõmu, mida sa pole isegi igatseda osanud.

 
Seisa avatud südamega Jumala ees. Küsi, mida Tema sulle igatseb. Räägi Temaga alistumisest, eriti, kui see on sulle raske. Palu, et Ta oma Püha Vaimu läbi võiks kasvatada sinus usaldust, et Tema tee on parim ja sa usaldaksid selle vastu võtta.

Selle kommentaari autor: APÜ