Psalm 117 on kõige lühem salm ja ühtlasi kõige lühem peatükk Piiblis. Ometi on neis paaris reas jutlus kõikidele rahvastele maailmas. Psalm jaguneb kahte ossa: s 1 - üleskutse maailma rahvastele ülistada Jumalat; s 2 - ülistuse põhjus.

Selle psalmi kirjutamise ajal ei tuntud ajalehti, trükitooteid, raadiot, televisiooni, telefoni, internetti  ega muud sarnast - inimestel polnud tavaks mõelda globaalses skaalas. Neil polnud aimu maailma suurusest ega teiste rahvaste käekäigust. Usklikel aga oli suur põhjus, mis avardas nende vaatevälja piire - ja see oli Jumal, veendumus, et on olemas vaid üks Jumal, kes valitseb kogu inimkonna üle. See arusaamine avardas usklike vaadet olulisel määral. Ka Jeesus vaatas elu palju avaramalt - ning õpetas seda jüngritelegi öeldes: “Minge kõike maailma….” (Mk 16:15).

Psalmi autoril oli kirjutamise ajal väga piiratud keskkond - tollane papüürus oli kallis ning seda oli vähestel, sellepärast võis psalm olla kirjutatud kuhugi papüüruse srevale või väikesele ribale, millel ei saanud olla suurt levikut. Isegi psalmisti naabrid ei  pruukinud kunagi teada saada, mida ta oli kirjutanud. Psalmist aga uskus, et templi vahendusel, saab Jumal öelda edasi oma soovi kõikidele rahvastele - ja tal oli õigus. Ka meie saame seda täna lugeda oma Piiblist, tänu jumalateenistuste kestmisele läbi ajastute. See laul on tänaseks ulatunud üle maailma peaaegu kõikide rahvasteni.

Miks kutsub laulja meid üles kiitma Jumalat? Jumala kiitmine toob inimese südamesse mitmeid muutusi. See on depressioonile parimaks vastumõjuks. Inimese hingeahastuse põhjuseks võib olla  eluga ummikusse  sattumine; eluraskused, halb tervis, purunenud suhted jpm. Sellistes olukordades ja tunnetes on parimaks abiks pöörduda Jumala poole. Palve ja tänu muudavad palju, kui inimene igatseb oma  südamesse rahu ja rõõmu.

Jumala kiitmine asetab inimese mõtete keskpunktiks Jumala. Kiitmine aitab võita hirme;  teiste pahathtlikust kriitikast tulenevat masendust; aitab võidelda murede vastu; selle läbi saab eneses võita ka kohut mõistva ja kriitilise suhtumise teistesse. Teiste suhtes alati kriitilised inimesed leiavad hulgaliselt põhjusi süüdistamiseks, aga nad ei märka enamasti tänada. Taolise meelsuse kasvamise ei täna nad varsti isegi mitte Jumalat. Me oleme aga loodud selleks, et tänada Jumalat igal ajal!

Psalmi teises pooles (s 2) leiame psalmisti poolt kirja pandud põhjuse, miks tänada Jumalat. Ta ütleb: “Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle ja Issanda ustavus kestab igavesti.” Jumala heldus tähendab ka Jumala armu - see on Jumala soosing ja headus, mida me iialgi ei suuda ära teenida, aga mida Tema jagab heldelt. Uus Testament ütleb, et arm ja tõde on tulnud meile Jeesuse kaudu (Jh 1:17). Jeesuse kaudu saab Jumala heldus ja arm meie omaks.

Viimaks ütleb laulja, et Jumal on ustav ja seetõttu igati kiidetav. Ustavust on praeguses maailmas järjest raskem leida. Vähesed on valmis pühenduma sügavalt ja lõplikult kellelegi teisele, vaatamata viimase tegudele. Jumal on tõotanud jääda ustavaks kõigile, kes on Temaga lepingusuhtes. Ta on tõotanud jääda ustavaks isegi siis, kui meie eksime. See on jumalik heldus - millele võime igal ajal kindlad olla.