Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 43:1-13
Jumal päästab ja kaitseb1Aga nõnda ütleb nüüd Issand, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!
2Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.
3Sest mina olen Issand, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja; su lunahinnaks ma annan Egiptuse, sinu asemel Etioopia ja Seba.
4Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid.
5Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt.
6Ma ütlen põhjamaale: Anna! ja lõunamaale: Ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest,
7kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning valmis teinud!
8Too välja pime rahvas, kellel siiski on silmad, ja kurdid, kellel siiski on kõrvad!
9Kõik paganad on kogunenud ühte ja rahvad on kokku tulnud. Kes neist saaks jutustada niisuguseid asju ja kuulutada meile endisi sündmusi? Toogu nad oma tunnistajad ja õigustagu endid, las need kuulda ning öelda: „See on tõsi!”
10Teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, ja minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina olen see: enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat ega tule ühtegi pärast mind.
11Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina.
12Mina olen teatavaks teinud, päästnud ja kuulutanud, aga mitte mõni võõras teie hulgas; teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, et mina olen Jumal.
13Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest. Mina teen, ja kes saaks seda takistada?
Mõnes mõttes võib neid viimati loetud peatükke Jesaja raamatus vaadelda kui “personali käsiraamatut” Jumala poolt valitud sulastele. Tänases tekstis keskendutakse aga sellele, mida sõnakuulelik Iisrael võib lepingu kohaselt oodata Jumalalt ning mainib möödaminnes ka seda, mida Jumal ootab Iisraelilt.
Töökirjeldus on üsna selge - nad peavad olema Iisraeli Jumala “tunnistajad” (s 10,12), vastutades nii sõnadega kuulutamise, kui oma eluga demonstreerimise eest - milline see Jumal on. Selle tegevuse kõikidest tulemustest siin ei räägita, kuid on selge, et see peab kaasa tooma “austuse” (s 7) Jumalale ning me teame mujalt Piiblist, et see tähendab eluviisi, mis annab teistele inimestele sõnumi Jumala pühadusest, õiglusest ja armastusest ning sellest, et see Jumal ootab eksklusiivset kummardamist.
“Töö eeliseid” tunnistajatele on palju detailsemalt kirjeldatud. Nad lunastatakse (pea meeles, et need, kellele see kuulutus esmalt anti, olid eksiilis); ning siin kasutatakse mineviku vormi, et näidata kui kindel tõotus see on. Neil pole vaja karta, sest sündmustest räägitakse nagu oleks need juba toimunud. Mis iganes inimeste eludes ka sünniks, Jumal jääb nende kõrvale ja kaitseb neid (s 2,5). Igal hetkel armastatakse ja väärtustatakse neid tohutult (s 3,4) ning kõige suuremaks eeliseks neile on võimalus teha seda tööd, milleks Issand on nad kutsunud.
Mitte kõigil pole eesõigust teha tööd, mida nad armastavad ning saada selle eest ka tasu - kuid kellel see võimalik on, kogevad kui imeline see on. Milline eesõigus on tunda ning olla sulane ja tunnistaja sellisele suurele ja aulisele Jumalale, kellest Jesaja siin kirjutab!
Selle kommentaari autor: Mary Evans