Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 55:1-13
Armastuseand kõigile1Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima!
2Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega.
3Pöörake kõrv ja tulge mu juurde, kuulake mind, siis on teil edu; mina teen teiega igavese lepingu, samasuguse, nagu oli mu osadus Taavetiga!
4Vaata, ma panin tema rahvaile tunnistajaks, rahvaste juhiks ja käskijaks.
5Näe, ka sina hakkad kutsuma rahvaid, keda sa ei tunne, ja rahvad, kes sind ei tunne, jooksevad sinu juurde Issanda, su Jumala pärast ja Iisraeli Püha pärast, sellepärast et tema sind austab.
6Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!
7Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks.
8Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.
9Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.
10Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba,
11nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.
12Jah, te lähete rõõmsasti välja ja teid tuuakse rahus. Mäed ja künkad rõkatavad rõõmust teie ees ning kõik väljapuud plaksutavad käsi.
13Kibuvitste asemel kasvavad küpressid, nõgeste asemel kasvavad mürdid. See sünnib Issanda auks, igaveseks, hävimatuks märgiks.
„Sinu kristlik eluviis on arenenud ja saab jätkuvalt areneda sedamööda kuidas usk saab laiendada seda kanalit, mille kaudu Jumala arm sinuni jõuab.“ ( John White)
Jumala Sulase töö ning kokkuvõte selle õnnistustest lõpeb kirjeldusega ülikülluslikust, peaaegu üle arusaamise ulatuvast kutsest. See meenutab üht teist imelist kutset, mille Jeesus esitas kõikidele patustele Mt 11:28 : “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!”. See kutse pakub parimaid ande neile, kel pole midagi vastu anda ja ka teistele, kes on pettunud kõiges, mis elul on pakkuda, kuid mis iial lõplikult ei rahulda (s 1-2).
Need, kes selle kutse vastu võtavad, saavad nautida jätkuvat julgeolekut kuningas Taaveti järglase, aga Taavetist palju aulisema Poja valitsuse all, kellest saab kõikidele inimestele au ja hiilgusega pärjatud valitseja (s 3-5).
Aga mida tähendab selle valitseja juurde tulek? Selleks pole vaja ainult usku, vaid ka meeleparandust – patust ning mässamisest ärapöördumist, ning armu ja halastuse vastuvõtmist ( s 6,7). Selles, et Jumal meid vastu võtab ei ole mingit kahtlust. Jumala teed ei ole meie teed ning tema kinnitus meie vastuvõtmisest on ja jääb kõikumatuks ( s 8, 9).
Samas, pole see kutse, millesse võiks suhtuda kergekäeliselt: meie kohus on otsida Jumalat siis, kui Ta on leitav (s 6), st siis kui kutse veel kehtib. Ja meile meenutatakse nende saatust Jeesuse tähendamissõnas, kes Kuninga kutse hülgasid (Mt 22:2–7).
Nii saab Jesaja raamatu 55. peatükist omamoodi kulminatsioon – võrratu poeem milles avaldub Jumala sõna efektiivsus ning viljakus (s 10-13). Nagu värskendav vihm toob Sõna elu kõikjale, kuhu see langeb, viies samas täide Jumala plaanid ning tuues muutuse ja uuenemise inimeste keskele. Ja see kõik kuulub neile, kes on Jumala omad (s 13).
Milline Jumal! Milline evangeelium! Milline julgustus, mida ülejäänud maailmaga jagada.
Selle kommentaari autor: Andrew Clark