Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 58:1-14
Õige ja vale jumalateenistus1Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!
2Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust. Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:
3„Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?” Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
4Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga. Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal.
5Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Issandale meelepäraseks päevaks?
6Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
7Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
8Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.
9Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: „Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
10kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
11Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.
12Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks”, „teeradade käidavaks tegijaks”.
13Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
14siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.
Usklike patud on hoopis teistsugused kui tavaliste inimeste avalikuks saanud patud. Need on peidetud vagaduse maski taha ja just sellepärast on nendest rääkimine nii raske. Prohvet peab lausa täiest kõrist kisendama, ta ei saa karta, pasun peab andma selget häält (s 1). Asju tuleb öelda otse, nimetada nende õige nimega – olgu see kuitahes solvav.
Tundub, et Iisraellased on alati otsimas Jumala tahet ja küsimas Tema teede järele. Nad paluvad et Jumal sekkuks õiglaselt nende asjadesse ning kaitseks neid (s 2), aga samal ajal on nad enesekesksed ja isekad, teevad mida ise tahavad ning ajavad taga omakasu (s 13), olles kurjad oma lähedaste vastu. Jumala rahva keskel on pidevalt pingeid, üksteise peale näpuga näitamist , tagarääkimist ning lausa üksteise maha rõhumist. Ja kas selliste palveid peaks Jumal kuulma? Kas see on usklikkus ja Jumalale meelepärane kui inimene kõigub nagu rohukõrs tuule käes (s 5)? Kas ka meie usklikkuse määrab kehahoiak ning teatud stiilis riietumine? Ja mida öelda selle kohta kui omaenese isiklikud vaimulikud kogemused ning enese vaimulik „hooldamine“ on saanud tähtsamaks ligimese armastamisest ja teenimisest?
Jumal soovib, et võiksid taolise usklikkuse asemel avada oma silmad teiste inimeste vajadustele; et teeniksid neid, kes on raskustes, julgustaksid neid ja aitaksid abivajajaid. Seda tehes ei küsi keegi – millised asjad on sulle meele järele, vaid tuleb küsida: mida vajab see, keda teenid. Kui sellisel kombel elad praktilistes tegudes välja oma usku, toetades kannatajaid – siis saad ka näha kuidas Issand ise valgustab sinu teed ja kuidas su omadki haavad kasvavad kinni.
Selle kommentaari autor: Olli Nuosmaa