Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala heldus ja Taaveti sugu

Kolmapäev, 26. Veebruar 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 7:18-29

Taaveti palve
18Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: „Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
19Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal!
20Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jumal!
21Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.
22Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud.
23Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid? Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja nende jumalad.
24Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
25Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
26Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
27Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo. Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.
28Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head;
29alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti.”

Juutidele on sugupõlvede järgnevus väga oluline. Ikka veel suudavad nad jälgida oma põlvnemist esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobini välja. Ka Piiblis kohtame mitmel pool põlvnemisnimekirju - näiteks ka Jeesuse põlvnemist Uue Testamendi alguses.

Taavet sai seoses oma suguvõsaga Jumalalt mitmeid tõotusi, mis ulatusid kaugesse tulevikku. Ka Jeesuse ristile kinnitatud tahvel oli kooskõlas Piibli terminoloogiaga: Taaveti Poeg on juutide kuningas (Jh 19:18). Jeesus ei ütelnud sellest taustast lahti ka ülestõusmises, vaid aitas jüngritel leida teda Vana Testamendi kirjutistest (Lk 24:27). Sugupõlvede järgnevus koos tõotustega jätkub aegade lõpuni, sest Tema kes on tulemas, on endiselt Juuda soo lõvi, Taaveti soo juur, kellel on Taaveti koja võti (Js 22:22; Ilm 3:7).

Jumal armastas maailma nii palju, et valis Iisraeli. Jumal tõotas oma rahvast õnnistada juba Aabrahami valides, enne kui rahvas ülse tekkinud oli - ning õnnistada mitte ainult Aabrahami järeltulijaid, vaid nende kaudu õnnistada ka kõiki maailma rahvaid (1Ms 12:3-3). Õnnistuse tõotust kinnitas Jumal ka Taavetile ja tema soole.

Teadmine oma õnnistatud olemisest kõikide teiste rahvaste keskel suruti Iisraeli ajaloos sageli tahaplaanile. Selle põhjuseks võis olla ellujäämisvõitlus keset paganarahvaid, nende kombeid ja sõdu nendega. Jumala plaani see ei muutnud. Jumal on seda maailma nii palju armastanud, et lisaks oma Poja andmisele, lubas Ta oma rahval ka paaduda, et ükski paganarahvaist ei peaks jääma välja Tema päästest (Rm 11:11-12).

Tänases tekstis näeme ka lähedast suhet kahe isiku vahel. Selle suhte tugevam osapool on andnud teisele hinnalise kingi. Kingituse andja on Jumal ja saaja on Taavet. 

Taaveti palvest tulevad esile järgmised mõtted:

- ta ei ole sellist kingitust ära teeninud,

- ta on täis tänulikkust ja rõõmu,

- ta nõustub Jumala kõnega ning võtab usus vastu talle antud tõotused,

- ta palub Jumala õnnistust, et tõotused võiksid täide minna.

Pane tähele, et küsimus on alles tõotuse saamises. Kuidas suudab Taavet reageerida tõotusele nii, nagu oleks juba midagi konkreetset kätte saanud? Vastus peitub usus (vt Hb 11:1). Taavet oli varem Jumalalt abi otsinud ning tema varasemad kogemused olid kasvatanud usaldust Jumala vastu. Nii võis ta ka nüüd olla täiesti kindel, et kui Jumal midagi lubab, siis on see tõotuse andmise hetkel sama reaalne nagu siis, kui vastus on juba konkreetselt käes.

Jumal ei ole muutunud. Ta ootab ning otsib tänapäeval sama lähedast suhet sinu ja minuga. Ning ka meie usk ning usaldus Jumala vastu kasvab, kui otsime Jumalat Taaveti kombel.  Usalduse kasvamine algab Jumala vastuste kogemisest väiksemates ja suuremates eluküsimustes.

 “Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses „jah”. Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi „aamen” Jumalale kiituseks.” (2Kr 1:20)

Selle kommentaari autor: APÜ