Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 23:1-7
Taaveti viimased sõnad1Ja need on Taaveti viimased sõnad: Nõnda ütleb Taavet, Iisai poeg, ja nõnda ütleb kõrgele ülendatud mees, Jaakobi Jumala võitu ja Iisraeli laulude lemmik:
2„Issanda Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel.
3Iisraeli Jumal on öelnud, Iisraeli kalju on mulle kõnelnud: See, kes valitseb inimesi õigesti, kes valitseb Jumala kartuses,
4on nagu koit päikese tõustes pilvitul hommikul, kui vihma järel tärkab maast haljas rohi.
5Eks ole mu sugu nõnda ühenduses Jumalaga? Sest ta on minuga teinud igavese lepingu, kõigiti korrastatud ja hoitud. Kõik mu õnn ja igatsus - eks ta lase neid võrsuda?
6Aga kõlvatud on nagu tahijäätmed, need kõik tuleb pilduda laiali, sest neid ei saa pihku võtta.
7See, kes neid puudutab, olgu varustatud raua ja piigivarrega. Ja nad põletatakse tulega sootuks, seal, kus nad iganes on.”
Milline on sinu ettekujutus ideaalsest kohast? Taavet kirjeldab siin ideaalselt hetke - pilvitu hommiku koitu mil lopsakas rohi on vihmast veel märg. Meil on tavaks kurta vihmaste suvede üle ning võibolla kõik ei rõõmusta ka vihmast läbiligunenud taimede üle. Iisraeli rahvas aga teadis mis on rõõm vihma ning selle poolt toodud viljakuse üle. Nemad võisid öelda “ Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale; ka on pärisosa ilus mu meelest.” (Ps 16:6)
On imeline kui inimene saab öelda “Minu maailm on meeldiv paik”, kuigi see on harva tõsi maailma eri paigus. Põgenikelaagreis, suurte linnade slummides, nälja ja põua paikades, sõja ja rahutuste kolletes - ei ole elu meeldiv.
Taavet viitab siin sellele, mida Jumal on inimesele andnud, aga ka teatud tingimustele mida on vaja meeldiva, kauni ning viljaka maailma olemasoluks: head valitsemist; õiglust, eriti aga Jumala seaduste tundmist ning tunnustamist, selles elukeskkonnas mida oleme pandud hooldama, kuid ka korra ja rahu hoidmises inimeste vahel. Taaveti enese ühendatud kuningriik oli teatud perioodil selline meeldiv paik.
Tema elu olulisteks nurgakivideks (alusväärtusteks) olid õigsus ja jumalakartus. Nendele rajas ta oma kutsumise täitmise. Ja ta sai kogeda, et Jumala tahte järgimise tulemuseks (õigsuses ja jumalakartuses) on õnnistus. Alati ei suutnud ta Jumala tahet järgida, aga Taaveti elu tunnistab ka sellest, et eksinud inimene saab alati pöörduda tagasi Jumala juurde.
Antud piiblitekstis väljendatud ettekuulutus, Issanda poolt Taavetile antud viimane sõnum on aga mõeldud tema järeltulijaile, kes valitsevad peale teda. Kuna Taavet oli Jumalaga lepinguliidus, oli Jumal talle ka tõotanud, et annab tema järeltulijaie igavese valitsuse. See sai täidetud Jeesuses. Taaveti enda sõnum oma järeltulijaile on: valitsege õiglaselt, valitsegu teie keskel rahu ning julgeolek; otsige jõukust, mis tuleb Issanda abi taotlemisest ning igatsusest täita Tema seadmisi. Siis annab Issand rahu, jõukuse ja valitsuse mis on igaveseks kindlustatud, nii nagu Ta on tõotanud.
Võibolla oli see Taaveti viimane kuulutus üks kuningriigi suuri dokumente. Ja kui oli, tekib küsimus kas Taaveti poeg Saalomon tundis seda dokumenti? Kas see oli tal meeles siis kui ta ise tegi lõpu oma valitsemisele püstitades altareid oma liignaiste poolt kummardatud verejanulistele jumalustele? Kas sellest, Taaveti kokkuvõttest, teadis Saalomoni järeltulija Rehobeam, kes rõhus rahvast raskete koormiste ning julma kohtlemisega? Nemad olid vaid mõned, kes ei kartnud Jumalat ja kelle reeturlikkuse tõttu sattus kuningriik vaenlaste kätte hävitamiseks ning rahvas vangiviimiseks.
Selle kommentaari autor: APÜ