Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 22:32-51
Taaveti tänulaul32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
33Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
36Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.
37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
39Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
42Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.
44Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.
45Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.
46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,
48Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
49sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.
50Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,
51kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!”
Minu sõpraderingis on mitmeid, kes on olnud erinevais võitlustes: üks neist vigastas raskelt oma põlve ja see muutis tervet tema elu üsna drastiliselt; aastaid lastetu olnud abielupaar, kes lõpuks kaotas täiesti lootuse, said korraga poja ja kaksikute tüdrukute vanemateks; üks teine mees kaotas töö ja siis avastati tal ka raske südameviga; mul on ka sõber, kelle jaoks palvetamine on ületamatu probleem.
1.Saamueli raamatu alguses laulab Hanna kiituslaulu Jumalale kui see oli talle andnud kauaoodatud poja, Saamueli. Ja tema laul on väga sarnane sellele Taaveti laulule siin 2Saamueli raamatu lõpus. Hanna lõpetab sõnadega: “Issand mõistab kohut ....annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve.” (1Sm 2:10) - ning samu sõnu kordab Taavet (s 51).
Need kaks jumalasulast - tavaline lihtne naine ja vägev kuningas, olid võidelnud väga erinevais lahinguis. Kuid mõlemad teadsid, et võidud mida nad olid saanud, olid tulnud Jumalalt, nende kaljult, kes ise oli neid vöötanud tugevusega, treeninud nende käsivarsi lahinguks ning ilmutanud neile oma ustavust ning armastust.
Taavet laulab triumfiaulu kõikide võitude eest, mida Issand talle on andnud. Jumal oli osaline kõiges mida Taavet iial saavutanud oli. Aga samas on see laul ka väljakutse Taavetile enesele - ja ka meile. Taavet teadis ja meiegi teame, et elu ei ole ainult võitude jada. Ta oli kogenud suuri kaotusi, isiklikku ahastust, teadlikku pattu, viivitamist ning oma kohustuste eiramist, viletsaid inimsuhteid ja reetmist. Võibolla mõistis Taavet juba oma nooruses, et vajab Jumala tuge, kui oli vastamisi lihast ja luust armeedega - aga tema edasine teekond õpetas teda otsima jõudu Jumalalt ka argivõitluste jaoks, sh ka vaimsete jõudude vastu, kes tegid kõik tema hävitamiseks.
Mida lõpupoole, seda enam muutub Taaveti palve Jumala kiitmiseks. Jumala kiitmine ja ülistamine on suur jõu-, aga ka õnnistuse allikas. Raskuste sees olles tundub mõnikord, et on võimatu Jumalat kiita ja Jumal ei ootagi vägisi väljapressitud kiitust. Aga kui süda pöördub Jumala poole, Teda kiitma, siis muutub ka inimese koorem kergemaks.
Taaveti psalmides vahelduvad sageli kiitus ja ahastus - nii nagu kogeme neid ka elus. Mida suuremaks paisub ahastus, seda enam vajab inimene Jumalat ja seda inetnsiivsemalt ta Tema poole ka pöördub. Haarates kinni Jumala tõotustest, kogeb inimene, et need on kindlad ja tugevad. Sellest hakkab südamesse tekkima tänu ning ahastuse pigistus annab järele. Kogu probleemi põhjus ei pruugi kaduda, kuid tee abi juurde saab avatud. Jumala käte vahel suuame paremini kanda ka ületamatuina näivaid raskusi.
Siingi ülistab Taavet Jumalat just selle eest, et Jumal on talle võitlemiseks rammu ja jõudu andnud. Seesama jõud on kättesaadav sulle, juba täna.
Selle kommentaari autor: APÜ