Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ts 3:6-18
Käsk töötamiseks6Aga meie käsime teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel vältida kõiki vendi, kes logelevad ja ei ela mitte pärimuse järgi, mille nad on meilt saanud.
7Te teate ju ise, kuidas te peate meid võtma eeskujuks, sest meie ei ole teie keskel logelnud
8ega ole kellegi juures leiba muidu söönud, vaid oleme vaeva nähes ja rühmates töötanud nii ööd kui päevad, et me ei koormaks kedagi teie seast.
9Mitte et meil poleks seda meelevalda, vaid me tahaksime anda teile head eeskuju.
10Sest ka siis, kui olime teie juures, käskisime teid: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!”
11Me kuuleme ju, et mõned teie keskel elavad korratult ja ei tööta, vaid janditavad.
12Niisuguseid me käsime ja manitseme Issandas Jeesuses Kristuses, et nad vaikselt töötades sööksid oma leiba.
13Teie aga, vennad, ärge tüdige head tehes!
14Aga kui mõni ei kuula, mida me oleme ütelnud selles kirjas, siis pange teda tähele ja ärge suhelge temaga, et ta hakkaks häbenema.
15Kuid ärge pidage teda vaenlaseks, vaid noomige teda kui venda.
Lõputervitus16Aga rahu Issand ise andku teile rahu alati ja igal viisil. Issand olgu teie kõikidega!
17See tervitus on minu, Pauluse käega. See on tähiseks igas kirjas - nii kirjutan mina!
18Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega!
Tundub, nagu tooks Paulus kirja lõpul sisse veel ühe uue teema, mis pole kuidagi seotud eelnevatega . Ometi on need seosed olemas.
On usklikke, kes loobunud töötamast, veedavad oma päevi mitte midagi tehes ning paluvad toimetulekuks toetust oma kaaskristlastelt. Paljud neist usuvad, et Kristuse taastulemine on väga lähedal ning on seepärast valinud sellise tee. Nad kas arvavavd, et töö tegemine siin maa peal ei oma mingit igavikulist väärtust (ja milleks siis vaeva näha?), või on veendunud, et nii kõik kristlased, kel väheg võimalik, peaksid tegelema üksnes evangeeliumi kuulutamisega, ning need kes käivad tööl, peavad neid toetama. Taoline mõttekäik võib tunduda väga vaimulikuna, tõde on aga hoopis see, et nad “logelevad ja janditavad” (s 6, 11). Paulus peab sellist mõtteviisi ekslikuks väärarusaamaks ning mõistab selle hukka.
Paulus osutab oma õpetusele (s 6), rõhutades, et tema ei ole taolist käitumist ning ebaproduktiivset eluviisi kuidagi julgustanud. Ta on näidanud hoopis vastupidist eeskuju (s 7-10). Kuigi ta oleks õigusega võinud oodata tessalooniklastelt finantstoetust, tegi ta oma kätega tööd (telgiehitajana) selleks, et mitte koormata tessalooniklasi ning anda neile hea eeskuju (s 7-9).
Seejärel viitab Paulus Pühakirjale (s 10). Kohandades 1Ms 3:19, ütleb ta: “Kes ei tee tööd, ei pea ka sööma” (mis eeldab muidugi, et inimene on võimeline tööd tegema). Viimaks osutab Paulus Jeesusele (s 12). Ta ei tsiteeri Jeesust, kuid ilmselt on tal meeles mitmed Jeesuse tähendamissõnad, kus töötegemist on kirjeldatud kui illustratsiooni jumalariigist.
Nii näeme, et töötamisel on ka vaimne dimensioon, see ei ole lihtsalt vaev, mida tuleb kannatada, vaid see on osa mandaadist, mille Jumal inimesele loomisega koos andis (1Ms 1:28).
Peale nõuande, kuidas selliste inimestega käituda (s 14,15) ning lõputervituste lisamise, julgustab Paulus viimaks kõiki kirja adressaate (s 13), innustades neid jätkuvalt tegutsema aktiivselt Kristuse huvides ning mitte väsima tehes kõike, mis on hea.
Selle kommentaari autor: Derek Tidball