Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Võidujooksu lõpetades

Reede, 19. Juuni 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 20:17-38

Pauluse jumalagajätukõne Efesoses
17Mileetosest saatis Paulus sõna Efesosse ja kutsus kogudusevanemad enese juurde.
18Kui need tema juurde jõudsid, ütles Paulus neile: „Te teate, kuidas alates esimesest päevast, mil ma Aasiasse tulin, ma kogu selle aja teie juures olen käitunud,
19teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid juutide salasepitsuste tõttu,
20kuidas ma ei ole teie eest pidanud salajas midagi teile tarvilikku, vaid olen seda kuulutanud ja teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda.
21Ma tunnistasin nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
22Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma, teadmata, mis mulle seal võib juhtuda
23peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused.
24Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
25Ja nüüd, vaata, ma tean, et mitte keegi teist, kelle keskel käies ma olen kuulutanud Jumala riigist, ei saa enam kunagi näha minu palet.
26Seepärast ma tunnistan teile tänasel päeval, et mina olen puhas kõikide verest!
27Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.
28Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.
29Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,
30ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.
31Seepärast valvake ja pidage meeles, et ma kolm aastat, ööd ja päevad, ei ole lakanud pisarsilmil igaühte manitsemast.
32Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.
33Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.
34Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.
35Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: „Õndsam on anda kui võtta!””
36Ja kui ta seda oli öelnud, laskus ta põlvili ja palvetas koos nende kõikidega.
37Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja kallistasid Paulust ning andsid talle suud.
38Kõige rohkem tegi neile haiget see, mis ta oli öelnud, et nad ei saavat enam kunagi tema palet näha. Siis nad saatsid ta laevale.

 “Jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu kinnitades oma silmad üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale.” (Hb 12:1,2)

Oma lahkumiskõne esimeses osas (s 18-21) teeb Paulus koguduse vanematele kokkuvõtte oma kuulutustööst nende keskel, kuid ütleb välja ka selle, mida aimab tuleviku toovat. Rääkides oma teenimistööst viitab ta sündmustele, millele tema kuulajad olid tunnistajaiks olnud ning võisid kinnitada. Vaadates edasi, Jeruusalemma minekule, tunnistab Paulus, et see on Püha Vaim, kes teda sunnib sinna minema (s 22-23), hoolimata teda seal eesootavast kannatusest, millest Püha Vaim talle samuti tunnistas. Miks teadmine kannatustest ei pidurda Paulust Jeruusalemma poole minemast? Paulus ei otsinud kannatusi, aga ta oli öelnud juba varemalt, et ta ei pea oma elu enam enese omaks, vaid  peab “ kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval.” (Fl 3:8) Selle “kõige” hulka kuulusid ka ta enese soovid, sest Paulus elas reaalselt Jumalale alistatud elu ning tema ülimaks igatsuseks oli mitte kaotada Jumala juhtimist ning tunnetust. Paulus teab, et on juba lõpusirgel ja seda enam on ta innukas lõpetama võidukalt seda viimast Jumalast antud ülesannet.

Oma lahkumiskõne teises pooles vaatab Paulus tagasi tehtud tööle tõdedes, et ta on kuulutanud inimestele “Jumala kogu tahtmist” (s 27). Millegipärast rõhutab ta korduvalt, et  “ei ole midagi salajas pidanud”. Tema kuulutuse sisuks oli Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ning ülendamine ja kuigi see sõnum tundus paljudele juutidele pöörane, ei olnud selles midagi varjata. Mis aga mitmes paigas juutidele palju ärritavamaks (ja Paulusele kannatusi toovaks) osutus oli kuulutuse see osa, et evangeeliumi sõnum hõlmab nüüdsest nii juute kui paganaid. Seda ei suutnud paljud vastu võtta, sest aastasadu olid nad käsku pidades end pagantest puutumatuina hoidnud.

Pauluse eesmärk ei ole aga kaitsekõne pidamine, vaid olulisem on tema jaoks tehtud töö edasiandmine koguduse vanematele, hoiatades neid paljude ohtude eest, mis peale tema lahkumist kogudust ähvardada võivad (s 28-31). Kesksena rõhutab Paulus seda, et juhtidel tuleb kõigepealt valvata eneste vaimulikku elu kvaliteeti ja Jumalaga käimist ning siis ka koguduse vaimuelu tervikuna (s 28), kelle eest neil tuleb karjastena hoolitseda. Viimast ei ole võimalik teha ilma esimeseta. Ohud aga ähvardavad juhte ja ka kogudust nii väljapoolt kui ka seestpoolt. “Teie eneste seast tõuseb….” kogudusele ohtlikke inimesi ja õpetusi, ütleb ta.

Koguduse juhtimise kutsumine on üks raskemaid. Ja see Pauluse esitatud väljakutse ja vastutus Efesose kogudus vanematele kehtib läbi aegade kõikide koguduse juhtide kohta. Juhi esmane ülesanne on hoida elav ja puhas omaenese jumalasuhe, sest sealt lähtub võime osata näha kõike mis võiks ohustada kogudust ning julgus koguduse eest välja astuda. Paulus ei varja, et selle ülesande täitmine on temalt endalt nõudnud pisaraid, lakkamatut palvet ja Jumala otsimist. Sest ilma Püha Vaimu juhtimise ja väestamiseta, ei suuda keegi hoida ega ka kaitsta Jumala karja.

Ja siis ütleb Paulus, et siin elus ei kohtu ta Efesose vanematega enam iial. See, kuidas vanemad selle teate vastu võtavad, näitab kui sügavad ja kiindunud suhted olid nende vahel tekkinud Pauluse teenimisaastate jooksul (s 37-38).

Kui sina peaksid neil päevil pidama enda lahkumiskõne, milliseid Pauluse väljaütlemisi saaksid kasutada? Kas oled elanud ja kuulutanud tõde, midagi varjamata ning kas oled kõgu jõust otsinud Jumalat ja Tema juhtimist? Kas oled valmis olnud ennast ära andma teiste heaks, isegi kui see tähendab kannatusi? Viimaks, oleksid sa nõus isegi “Vaimus seotud” olema, kui see on Jumala tahtmine?

Pauluse motiveerijaks oli tema isiklik elav ja kõikemäärav suhe Jumalaga. Tema armastus Jumala vastu oli see, mille pärast ta oli otsustanud “lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest.” (s 24) See oli tema armastuse avaldus oma Issandale, kelle heaks ta oli valmis andma kõik. 

 
Palveta, et võiksid omada sellist armastust Jumala vastu, nagu oli Paulusel, ning et oleksid rõõmuga valmis alistuma Jumala Vaimu täitmisele ja juhtimisele täna.

Selle kommentaari autor: APÜ