Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 28:15-28
Veel Saalomoni tarkust15Otsekui möirgav lõvi või kallale kargav karu on vaese rahva õel valitseja.
16Vürst, kel puudub arukus, on suur rõhuja, aga kes vihkab ahnust, pikendab oma päevi.
17Inimene, keda rõhub veresüü, olgu põgenik kuni hauani, ükski ärgu aidaku teda!
18Kes elab laitmatult, päästetakse, aga kes käib kõveraid teid, ükskord langeb.
19Kes oma maad harib, saab külluses leiba, aga kes tühja taga ajab, saab külluses vaesust.
20Ustav mees saab suure õnnistuse, aga kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta.
21Ei ole hea olla erapoolik, ent leivapalukese pärast saab mõnigi üleastujaks.
22Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale tuleb kätte puudus.
23Kes teist inimest noomib, leiab lõpuks enam tänu kui libekeelne.
24Kes oma isalt ja emalt riisub ja ütleb: „See pole üleastumine”, on röövlite seltsimees.
25Ablas hing õhutab riidu, aga kes loodab Issanda peale, kosub.
26Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb.
27Kes annab kehvale, sellele ei tule puudust, aga kes oma silmad suleb, saab palju sajatusi.
28Kui õelad tõusevad, poevad inimesed peitu, aga kui nad hukkuvad, rohkeneb õigete hulk.
28 ja 29 peatükk kuuluvad Saalomoni ütluste teise kogumikku ning neid tuleks lugeda püüdes mõista, mida tähendab, et “Issanda kartus on tarkuse algus” (1:7). Pealtnäha juhuslikus järjestuses olevate salmide lähem vaatlus toob esile kaks peamist teemat: vaeste kohtlemine ning juhtide käitumine.
Loeme, et juhte hinnatakse selle järele, kuidas nad on reageerinud vaeste olukorrale. See on vajalik meeldetuletus nii poliitikutele kui kõikidele teistele juhtidele. Tegelikult juhime kõik kedagi.
Aga juhtide elu võib olla ka illustratsioon sellest, miks on parem olla vaene ja vaga kui rikas ning kõver (s 6). Türannia rakendamises peitub irooniline karistus: perspektiivi kadumine (s 16), ning igavene ebakindlus (s17) - see, et paratamatult tuleb pealt vaadata kuidas sinu kogutud varandust kasutavad teised (s 8), ning tagatipuks ka ebaõnnestunud suhted (s12).
Kui keegi peaks juhina end aga liiga mugavalt tundma, siis salmis 3 on antud äratushüüd. Heebreakeelses tekstis on siin juttu vaesest, kes rõhub teist vaest (kehv kes rõhub viletsat). See aga tähendab, et rõhumise kalduvus ja kiusatus hiilib igaühe südameukse taga, isegi nende puhul, kes ise on rõhumise ohvrid. Kui vaene või vilets satub meie meelevalla alla, võib ka meist, sama lihtsalt kui igast teisest, saada see vihm, mis vilja kosutamise asemel selle hävitab ( Õp 28:3). Me kõik oleme võimelised teisi rõhuma.
Ometi ei pea juhtimine olema selline. “Kord” võib areneda ka mõistmisest ning arusaamisest (Õp 28:2), ning õigsus õitseda jumalakartliku juhtimise all (s 28). Et isegi kristlikud juhid ei ole immuunsed kalduvuse suhtes rakendada rõhumist, teeme hästi kui mõtiskleme tänases tekstis olevate üleskutsete üle. Meid innustatakse vagadusele, eristamisele, tähelepanelikult kuulamisele, ülestunnistamisele, tugevale töötegemisele, ustavusele, arusaamisele, heldusele ning kindlalt Jumalasse rajatud usaldusele. Just neis asjus peitub tõeline juhtimiskunst.
Selle kommentaari autor: Tim Meadowcroft