Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 4:1-20
Tähendamissõna külvajast1Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal
2ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:
3„Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.
4Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
5Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,
6ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.
7Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.
8Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.”
9Ja ta ütles: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”
10Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.
11Ja ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,
12et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.”
13Ja Jeesus ütles neile: „Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?
14Külvaja külvab sõna.
15Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.
16Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,
17ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.
18Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,
19ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.
20Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.”
See on Markuse evangeeliumi esimene tähendamissõna. See polnud ainus Jeesuse poolt esitatud tähendamissõna rahvale (s 2), kuid see on esimene ja seega oluline näide Jeesuse õpetamisviisist. Jeesus oli meisterlik kõnemees. Ta vaatles maailma enda ümber ja kasutas meeldejäävaid pilte, et näidata Jumala ja Tema kuningriigi olemust.
Tähendamissõna külvajast esineb kolmes evangeeliumis (Matteuse, Markuse ja Luuka), kuid Jumalat ega jumalariiki siin ei mainitagi. Lugu algab hoopis nii: "Oli kord külvaja ...". See on väljakutse kuulajatele: "Millele see lugu vihjab?" Jeesus köidab tavaliste inimeste tähelepanu mõne looga igapäevaelust ja siis esitab küsimuse: "Millest see lugu tegelikult räägib?" Selgub, et kuigi kuulajad ehk ootasid lugu Jumala vägevusest, on tegu hoopis looga hoopis kuulajatest ning sellest, kuidas nemad kuuldut enda kasuks oskavad tarvitada. Taoline pööre on Jeesuse tähendamissõnadele vägagi iseloomulik: pealtnäha kellegi teise lugu kuulates leiab kuulaja end vastamas küsimustele ta enese elu ning jumalariigi mõju kohta selles.
Meie saame õppida Jeesuselt inimestega suhtlemist ja seda, et jumalariigi tõdesid on hea edasi anda meeldejäävate piltide abil. Jeesuse lood hoidsid kuulajaid põnevil, kuigi nad ei saanud neist kohe aru - aga sageli tajusid nad neis lugudes vilksamisi midagi, mis tõmbas neid vastupandamatult jumalariigi poole. Jeesus, keda sidus Isaga sügav armastuse side, igatses kogu südamega inimestele selgitada Jumala, oma Isa ja Tema kuningriigi reaalsust ning olemust. Nii inspireerib Jeesuse armastus meidki kogu südamest pühenduma evangeeliumi kuulutamisele. Jeesuse innustab meidki jagama oma usku igapäevaselt, see toob Jumalale ülistust ning pole tähtis, kas kohtame seda tehes uskumatust, mittemõistmist või hoopis usu esimesi vilksatusi.
Selle kommentaari autor: APÜ