Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Läbi hirmu õppides

Esmaspäev, 13. Juuli 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 6:45-56

Jeesus kõnnib vee peal
45Ja Jeesus käskis kohe oma jüngreid astuda paati ning sõita vastaskaldale, Betsaida poole, sellal kui tema laseb rahvahulgal minna.
46Ja ta jättis nendega hüvasti ning läks mäele palvetama.
47Ja õhtu jõudes oli paat keset järve ja Jeesus oli üksinda maal.
48Ja kui ta nägi neid sõudes heitlevat, sest tuul oli neile vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides ja tahtis neist mööduda.
49Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid kisendama,
50sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Aga Jeesus kõnetas neid ja ütles neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”
51Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Ja nad hämmastusid üliväga iseenestes,
52sest nad ei olnud leibade loost veel aru saanud, vaid nende süda oli jäänud kõvaks.
Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas
53Ja sõitnud üle järve, tulid nad randa Genneesaretis.
54Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära
55ja joosti läbi kogu too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta kuuldi olevat.
56Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need paranesid.

“Suur Looja, sai minu Päästjaks” - mida tähendab see lause sinu jaoks?

See oli Jeesus, kes sundis jüngrid paati ning ületama järve. Aga miks siis ikkagi sattusid nad sellisesse hädasse? Jeesus näeb kuidas nad rassivad aerudega, püüdes tugevas vastutuules enne ööd teisele kaldale jõuda,  ning hommiku koites, kui Jeesus neile vett mööda läheneb, polnud nende olukord sugugi kergemaks muutunud. See oli jüngrite järjekordne elust-enesest-õppetund ja nad ei olnud selles eriti edukad.

Ilmselt ootas Jeesus, et eelmise päeva toiduimest osa saanud jüngrid on teinud vastavad järeldused ning omandanud õppetunni. Jüngrite läbikukkumine aga ei tulenenud mitte intelligentsi vähesusest, vaid kõvast südamest (s 52). Ilmselt polnud nad veel valmis või ei usaldanud lubada oma südametel saada puudutatud, nähes kuidas Jumal end ilmutas Jeesuse tegudes - seda tõendas ka hirm ja usaldamatus Jeesuse suhtes, mida nad järvel kogesid kui olid silmitsi oma jõuetusega. Hirmunuina oli neil raske Jeesust ära tunda, kui ta järvel neile lähenes. Hirmust seotuina ei suuda ka meie ähvardatavates olukordades leida Jumalat, kes tegelikult pole kunagi eemale läinudki.

Jeesus vastas jüngrite hirmuhüüetele jumaliku ja Iisraeli jaoks sügavalt tähendusliku “Mina olen” lausega. Tema ilmutus oma jumalikust väest mis valitses üle tuulte ning lainete tegi jüngrid “üliväga hämmastunuks” (s 51). Jüngrite puhul kasutatud sõna “hämmastus” võib kreeka keelest tõlkida ka väljendiga: “üliväga, täielikus hämmingus”. Kõigeväeline Jumal ilmutab end neile nende sõbras ja õpetajas Jeesuses - ning see käib neil lihtsalt üle mõistuse. Näeme, et on üks asi arvata end uskuvat - kasvõi seda, et Jumal on tõesti suur ja väeline - teine aga rakendada seda usku reaalses hädaolukorras.  Tol ööl toimus jüngrite jumalapildi radikaalne laiendamine ning  nende usk ja usaldus jõudis vaevalt kogetule järele.

Hiljuti murdsid mu sõbrad pead selle üle, miks nende poolt palvetes ning hoolega kaalutud otsus tõi enesega kaasa laastava finantskaotuse. Kas usk Jeesusesse tähendab meie jaoks seda, et alati pöörduvad asjad meie kasuks? Või on nii, et meie varasemalt kinnistunud jumalapilt,  arvamused Temast ja Tema toimimisest hoopis takistavad meil kogemast Jumala puudutust, abi ning vastu võtmast värsket ilmutust Temast? Kas üks läbikukkumine arusaamises peab tingimata viima järgmiseni?

Viimselt Jumal siiski puudutab meid ja siis ei jää meil midag muud üle kui õppida ära oma õppetund.

 
Vähene usk on võimetus näha Jumala toimimist minevikus ning rakendada teadmist Tema olemusest oleviku väljakutsetes. (Alan Cole) Luba Jumalal avardada oma arusaamist ning kindlust elada usu varal.

Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson