Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 7:24-30
Jeesus kuuleb Kaanani naise palvet24Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,
25sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.
26Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27Ja Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!”
28Naine aga vastas talle: „Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!”
29Ja Jeesus ütles talle: „Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!”
30Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.
Kirjeldatud sündmus toimus samas piirkonnas, kus prohvet Eelija oli surnuist üles äratanud Sarepta lesknaise poja (1Kn 17:7-24). Oma teenimistöö alguses mainis Jeesus jüngritele Jumala soosingust, mille osaliseks lesknaine sai ajal, mil väga vähestel iisraellastel oli veel usku. Tolle lesknaise usk Jumalasse peegeldub ka tänases tekstis kirjeldatud sündmusest.
Jeesus oli koos jüngritega taandunud neist, kelle juurde teda eriliselt oli kutsutud. Vaevalt olid nad pärale jõudnud, kui tuli aga too naine oma meeleheitliku palvega. Selle asemel aga, et tema palvet täita, ning tema tütar deemonitest vabastada ja seejärel naine ära saata, algatab Jeesus kõige ebatavalisema vestluse.
Taas näeme Päästjat, kes taotleb palju enamat kui vaid füüsiline tervenemine. Näeme Jeesust, kelle eesmärgiks on kõigi nende vaimulike vajaduste täitmine, kes tema juurde tulevad. Jeesuse ilmne vastumeelsus võis tegelikult olla vaid mask, mille varjus ta proovis naise usku. Naine oli pärit väljapoolt Jumala lepingurahva kogukonda ning Jeesusel ei olnud tegelikult mingit kohustust teda aidata. Kuid naise kindel usk Jeesuse väesse mis ulatus kaugelt ple kurjade jõudude, püsis kõikumatuna.
Täiesti lihtsameelselt oli ta veendunud, et Iisraeli Jumalal jätkus rohkem kui küll armu ja halastust ka kõikide teiste jaoks väljapool usukogukonda. Isegi valitud rahvast üle jäävad “raasukesed” olid rohkem kui piisavad selleks, et tema tütar saaks päästetud ema usu peale. Ning selles usus kõndides, läks ta koju tagasi.
Meile võib täiesti märkamata jääda Jeesuse eriline käitumine. Teoloogiline vestus paganast naisega oli tol ajal rabi jaoks täiesti mõeldamatu käitumine! Naine ei olnud juut ja ta polnud isegi mitte mees! Mõned on lausa arvanud, et Jeesus määris Iisraeli Jumala nime, rääkides Temast paganlikku päritolu naisega.
Esile tõstes naise usku, tõstis Jeesus esile ka naise enese kui järgimistvääriva eeskuju kõikidele teistele. Nii näeme kogu sündmuses esile tõusmas veelkord Jeesuse kaastundlikku südant. Täna Jumalat, et tema kaastunne ulatub sinuni kui tuled Tema ette usus.
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson