Pauluse kirglik kaitse, kui küsimus oli tema teenimistöös, avab meile sissevaate ka tema iseloomu ning eluviisi. Näeme, et ta on puhas, kannatlik, lahke ning armastav. Ta kõneleb tõtt, töötab hoolega ning oskab toime tulla vaimulikus sõjapidamises. Kõige enam aga on ta ehtne, võiks isegi öelda, et autentne (s 5-7). Ta on täielk vastand libekeelsetele, kahapalgelistele “super-apostlitele” 2Kr 11:5; 2Kr 12:11), kes talle vastu seisavad. Seal kus teised spinnivad ja teevad mustkunstitrikke, on Pauluse kõne otsekohene, sirgjooneline ning läbipaistev. Esindades neid Kristuse-sarnaseid omadusi on Paulus eeskujuks kõikidele kristlastele kaasajal.

Üks rabavaid omadusi Pauluse juures on, et need tema kvaliteedid ilmnevad sageli erakordse ja pideva pinge olukorras. Ta peab vastu paljudes katsumustes ning raskustes (s 4). “Mis tuleb teist välja, kui keegi teid raputab?”, küsis ehmatanud seltskonnalt üks jutlustaja ise samal ajal raputades jookidega kaetud lauda nii et vedelik üle ääre loksus. Paulust oli “raputatud” kohutavates katsumustes. See mis temast “välja loksus” ikka ja jälle oli tema armastus Kristuse vastu.

Mis oli Pauluse saladus? Esiteks: ta teadis talle kuulub kõik, vaatamata välistele olukordadele, mis kinnitasid vastupidit (s 10). Seda öeldes ei viita ta niivõrd oma kutsumisele apostlina, kuigi ta peab ka seda väga suureks eesõiguseks, vaid siin on fookuses see, et ta on uus loodu Kristuses (2Kr 5:17). Pauluse teeb rikkaks tema staatus uskujana ning see paneb ta rõõmutsema (s 6,7). Läbi Püha Vaimu, kes temas elab suudab ta vastu pidada ja ellu jääda äärmiselt raskes ja temalt kõike nõudvas töös.

Meie kutsumine võib olle erinev Pauluse omast, aga meil on seesama staatus ning meelevald ja vägi. Järelikult saame ka meie jätkata Jumala tööd, Tema väes ning selle töö üle rõõmustades.