Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 13:1-13
Lõpumanitsusi ja tervitusi1Ma tulen nüüd kolmandat korda teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja suu läbi tehakse iga asi kindlaks.
2Ma olen öelnud enne ja ütlen veel ette ära - teist korda teie pool olles ja nüüd eemal olles - neile, kes on seni patustanud, ja kõigile muudele: kui ma jälle tulen, siis ma ei säästa teid!
3Te ju otsite tõendust, kas minus räägib Kristus, kes ei ole nõder teie suhtes, vaid on vägev teie sees.
4Sest kuigi ta löödi risti nõtruses, ometi elab ta Jumala väest. Nii oleme meiegi nõdrad temas, kuid elame koos temaga Jumala väest teie jaoks.
5Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus! Pange end proovile! Või te ei tunne endast, et Jeesus Kristus on teie sees? Kui ei, siis te olete ju kõlbmatud!
6Aga ma loodan, et te tunnetate, et meie ei ole kõlbmatud.
7Me palume Jumalat, et teie ei teeks mingit kurja - mitte et meie seeläbi paistaksime kõlblikena, vaid me tahame, et teie teeksite head, ehkki meie oleksime nagu kõlbmatud.
8Sest me ei suuda midagi tõe vastu, vaid üksnes tõe poolt.
9Meid rõõmustab, kui meie oleme nõdrad, teie aga vägevad. Ja me palvetame, et teie asjad saaksid korda.
10Ma kirjutan seda eemal olles sellepärast, et ma teie juures olles võiksin seda meelevalda, mille Issand mulle on andnud, kasutada ülesehitamiseks ja mitte karmilt mahalõhkumiseks.
11Lõppeks, vennad, olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega!
12Tervitage üksteist püha suudlusega! Teid tervitavad kõik pühad!
13Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!
16. ja 17. sajandil oli selle peatüki 5. salm puritaanide üks lemmikuid, kes kasutasid seda eneseanalüüsi vahendina, teostades regulaarset vaimulikku ülevaatust eneste juures. Mõnikord osutus selline karm enesevaatlus aga mitteabistavaks. Tundlikuma südametunnistusega inimesed nagu nt John Bunyan, “Palveränduri teekonna” autor, jõudsid äratundmisele, et nad ei ole üldse tegelikult kristlased. (Hiljem sai Bunyan uue kinnituse oma usus olemise kohta). Väga palju aega ja energiat kulutati sisemisele hingevaatlusele ning kristlased ei jõudnud kunagi selle rõõmsa südamekindluseni, mis on iga Jeesusesse uskuja sünniõigus.
Sellest hoolimata öeldakse ka meile - tegelikult lausa kästakse - iseendid läbi katsuda, proovile panna, kas oleme usus (s 5). Jah, me oleme päästetud üksnes armust, aga meist kõigist, kes oleme armu saanud, peab esile tulema ka mingi vili, mis tuleneb sellest armust. Jumal võtab meid vastu “nii nagu oleme” , kuid Ta ei jäta meid samasugustena sinna seisma. Ta päästab meid nii karistusest kui ka patu väest, muutes meid sammhaaval läbi oma Sõna ja Püha Vaimu.
Seega on kasulik ja vajalik, teha aegajalt vaimulikku ülevaatust. Tehes seda täna, millisele tulemusele jõuame? Milline on meie diagnoos? Nagu korduvalt on öeldud, ei saavuta me kunagi täiuslikkust siin maa peal, ometi tuleb meil püüelda parima poole, mida suudame (s 11).
Täiesti kindlalt on meid kutsutud kasvama armastuses, palves, Jumala tundmises ja tunnetuses; pühaduses, teenimises ning kuulutamises. Millised on need alad, kus tajud, et Jumal kutsub sind meeleparandusele ning siis edasi liikuma? On lihtne sattuda meeleheitesse, kui nii endid analüüsime, kuid kõikidele kristlastele kuulub Püha Vaimu osadus (s 13) ja see tähendab, et ka meie saame reaalselt muutuda. Just seda teeb Jumala päästev, elusid muutev arm meie heaks.
Selle kommentaari autor: Peter Morden