Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 9:1-24
Aaroni esimene ohver1Ja kaheksandal päeval kutsus Mooses Aaroni ja tema pojad ja Iisraeli vanemad
2ning ütles Aaronile: „Võta enesele üks härgvasikas patuohvriks ja üks jäär põletusohvriks, mõlemad veatud, ja too need Issanda ette!
3Ja räägi Iisraeli lastega ning ütle: Võtke üks sikk patuohvriks ja üks vasikas ja üks lambatall, mõlemad aastased ja veatud, põletusohvriks!
4Ja üks härg ja üks jäär tänuohvriks, ohverdamiseks Issanda ees, ja õliga segatud roaohver, sest täna Issand ilmutab ennast teile.”
5Ja nad tõid, mida Mooses oli käskinud, kogudusetelgi juurde, ja terve kogudus tuli ning seisis Issanda ees.
6Ja Mooses ütles: „Nõnda on Issand teid käskinud teha, et Issanda auhiilgus ilmutaks ennast teile.”
7Ja Mooses ütles Aaronile: „Astu altari juurde ja valmista oma patuohver ja põletusohver ning toimeta lepitust enese ja rahva eest, nagu Issand on käskinud!”
8Ja Aaron astus altari juurde ning tappis patuohvri vasika.
9Ja Aaroni pojad tõid temale vere ja ta kastis oma sõrme verre ning määris altari sarvedele, aga ülejäänud vere ta valas altari aluse kõrvale.
10Ja patuohvri rasva ja neerud ja maksarasva süütas ta altaril põlema, nagu Issand Moosest oli käskinud.
11Ja liha ja naha ta põletas tulega väljaspool leeri.
12Siis ta tappis põletusohvri ja Aaroni pojad ulatasid temale vere ning ta piserdas seda altarile ümberringi.
13Ja nad ulatasid temale põletusohvri tükikaupa koos peaga ning ta süütas need altaril põlema.
14Ja ta pesi sisikonna ja jalad ning süütas need põlema põletusohvrialtaril.
15Siis ta tõi esile rahva ohvrianni ja võttis patuohvri siku, kes pidi olema rahva eest, ja tappis selle ning ohverdas patuohvriks nagu esimesegi.
16Ja ta tõi esile põletusohvri ning talitas sellega seatud viisil.
17Ja ta tõi esile roaohvri ning võttis sellest peotäie ja süütas altaril põlema lisaks hommikusele põletusohvrile.
18Siis ta tappis härja ja jäära kui rahva tänuohvrid, ja Aaroni pojad ulatasid temale vere ning ta piserdas seda altarile ümberringi.
19Aga rasvad härjast ja jäärast, rasvase saba ja rasvakihi ja neerud ja maksarasva,
20need rasvad nad asetasid rinnalihade peale, ja ta süütas rasvad altaril põlema.
21Aga rinnaliha ja parempoolset sapsu kõigutas Aaron kõigutusohvrina Issanda ees, nagu Mooses oli käskinud.
22Siis Aaron tõstis oma käe üles rahva poole ja õnnistas neid. Seejärel ta astus alla, olles ohverdanud patuohvri, põletusohvri ja tänuohvri.
23Siis Mooses ja Aaron läksid kogudusetelki, tulid taas välja ning õnnistasid rahvast. Ja Issanda auhiilgus ilmutas ennast kogu rahvale.
24Ja Issanda eest läks välja tuli ning põletas altari pealt põletusohvri ja rasvad. Ja kogu rahvas nägi seda: nad hõiskasid ja heitsid silmili maha.
Võrreldes eelmise peatükiga, on tänase loo põhiline erinevus selles, et kui enne oli Mooses see, kes toimis nii preestri kui prohvetina, sest kõik Jumala korraldused anti talle ning Aaron ja tema pojad olid need, kes oli jumalateenistusel osalejad - siis nüüd, peale oma ordinatsiooni, võtsid Aaron ja tema pojad preestriteenistuse üle ning teenisid kogunenud rahvast.
On tähenduslik, et Aaroni kõige esimene ohver pidi olema härjavasikas. Oli ju tema see, kelle juhtimisel valmistas rahvas Siinai kõrbes kuldvasika ning vallandas Jumala viha (2Ms 32). Ometi oli Jumal halastanud Aaronile jättes ta elama, ning lubades tal tõusta lausa ülenpreestri ametisse! Aaroni esimene ohver oli elav meenutus nii talle enesele kui ka rahvale selle kohta, et Jumal on armuline ja halastav.
Kogu peatükki täitvast ohverdamisrituaal ei olnud eesmärk omaette, vaid üksnes vahend palju suurema eesmärgi tarvis: näha ja kogeda Jumala auhiilgust ning ligiolu ning inimsüdametest puhkevat vastust (kummardamises, rõõmus ja hõiskamises) sellele ilmutusele. Ka täna ei ole jumalateenistuse eesmärk muutunud (Hb 12:28-29), vaid selle peamiseks eesmärgiks on kogeda kogudusena Jumala ligitulekut ning auhiilgust Tema rahva keskel.
Aga siin on ka teine järjepidevus mis ulatub meieni: Iisrael sai kogeda Jumala ligiolu ning näha Tema auhiilgust tänu preestrite teenimisele - see aga oli omakorda eeltähenduseks Iisraeli kui rahva kutsumisele. Nende kaudu pidi Jumala auhiilgus ja ligiolu saama nähtavaks ja kogetavaks kõikidele teistele rahvastele. Ning ka täna on kõikide usklike ülesanne seesama: olla preestrid (püha preesterkond - 1Pt 2:9 ) nii, et Jumala auhiilgus saaks täita kogu maailma.
Piiblitekstis kirjeldatud ohvrid väljendavad kõik sama mustrit: selleks et Jumala ligi tulla on vaja kõigepealt puhastust, siis lepitust, siis pühitsust ning alles seejärel saab kogeda osadust. Kõigepealt toodi vastavad ohvrid preestrite eest, siis aga tõid preestrid need juba rahva eest.
Meil ei ole vaja enam tuua mitmesuguseid erinevaid ohvreid - sest Jeesus oli täiuslik ja piisav ohver; aga selleks, et tulla Jumala lligi ja kogeda osadust Temaga ning üksteisega on ka meil vaja läbida samasugune teekond Jeesuses: puhastus > lepitus > pühitsus >osadus. Nii mõnelgi korral, ei koge inimesed Jumala aulisust ja ligitulekut, sest osa sellest järgnevusest on puudu. Piibel aga kinnitab, et Jumal tahab tulla oma rahva ligi, ning et Tema troon on Tema rahva ülistuses ja kiituses.
Peatükk lõpeb õnnistamisega ning Jumala vastusega - tulega, mis põletas kõik altarile pandud ohvrid. Jumal ilmutas oma au, Ta oli tulnud ligi! Ja Jumala valitud rahvas vastas sellele hõiskamise ning silmili kummardamisega. See on Jumala kummardamine mis sünnib kohtumise imest, aulisusest ja rõõmust ning millesse oleme kutstutud ka meie.
Selle kommentaari autor: APÜ