Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 16:20-34
Iga-aastane suur lepituspäev20Ja kui ta on lõpetanud pühamu ja kogudusetelgi ja altari lepitamise, siis ta toogu esile elus sikk
21ja Aaron pangu oma mõlemad käed elusa siku pea peale ja tunnistagu tema peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis nende pattudes ja pangu need siku pea peale ning saatku see ühe kõlvulise mehe käe kõrval kõrbesse:
22sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale; sikk lastagu kõrbes lahti!
23Ja Aaron mingu kogudusetelki ja võtku seljast linased riided, mis ta pühamusse minnes selga pani, ja jätku need sinna!
24Ta loputagu oma ihu veega pühas paigas ja pangu selga oma riided; siis ta mingu välja ja ohverdagu oma põletusohver ja rahva põletusohver ning toimetagu lepitust enese ja rahva eest!
25Ja ta süüdaku patuohvri rasv altaril põlema!
26Ja see, kes laskis siku lahti Asaselile, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
27Ja patuohvri härjavärss ja patuohvri sikk, kelle veri viidi lepituse toimetamiseks pühamusse, viidagu väljapoole leeri ja nende nahad, liha ja sisikond põletatagu tulega!
28Ja see, kes neid põletas, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
29See olgu teile igaveseks kohustuseks: seitsmenda kuu kümnendal päeval peate alandama oma hinged; ja te ei tohi teha mitte mingisugust tööd, ei päriselanik ega võõras, kes teie keskel elab,
30sest sel päeval toimetatakse lepitust teie eest, et teid puhastada; te peate saama puhtaks kõigist oma pattudest Issanda ees!
31See olgu teile täielikuks hingamispäevaks; siis alandage oma hinged, see olgu igaveseks kohustuseks!
32Ja lepitust toimetagu see preester, kes on võitud ja kelle käsi on täidetud, et ta oleks preester oma isa asemel; ta pangu selga linased riided, pühad riided,
33ja toimetagu lepitust kõige pühama paiga, kogudusetelgi ja altari eest; ja ta toimetagu lepitust preestrite ja kogu koguduse rahva eest!
34See olgu teile igaveseks kohustuseks: üks kord aastas tuleb Iisraeli laste eest lepitust toimetada kõigi nende pattude pärast!” Ja Aaron tegi nõnda, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Suure Lepituspäeva läbiviimiseks oli tarvis viit looma. Kaks neist olid sikud keda oli tarvis patuohvriks (s 7-8). Üks neist ohverdati Issandale ja teine viidi kõrbe ning lasti seal lahti. Mida täpselt Asaseli all on mõeldud, ei ole võimalik kindlaks määrata- aga kindalsti ei saanud sellest teisest sikust ohvrit mingile teisele (kõrbe)vaimule, sest kohe järgmises peatükis keelab Jumal taolised ohvrid: “Ja nad ei tohi enam tappa oma tapaohvreid paharettidele, kelle
järel nad hoora viisil käivad: see olgu nende sugupõlvedele igaveseks seaduseks!” (3Ms 17:7) Siit näeme, et igasugune kurjadele vaimolenditele ohverdamine oli Iisraelile algusest peale keelatud.
Kogu Suure Lepituspäeva ohverdamiste keerukuses oli sikkude osa päeva kulminatsioon, sest see oli ainsana nähtav pühamu juurde kogunenud rahvale. Selle toimingu rituaalne tähendus ja Jumala enese poolt antud selgitus oli rahva jaoks aga otsustava tähendusega ( vt s 20-22).
Näeme et:
- Kõik Jumala valitud rahva süü tuli üles tunnistada ning nimetamisega panna sümboolselt selle siku peale. Sikust sai sõna otseses mõttes patuoinas - pattu kandev oinas. Iisrael aga pidi siit õppima, et on võimalik oma patt “ära anda”, sellest lahti ütelda. See toimus ülestunnistamise läbi.
- Rahvael oli suureks kergenduseks, et Jumal võimaldas neil patust vabaneda, aga lisaks sellele Jumal ka andestas nende patu - esimese siku veri oli see ohver.
- Kõige imelisem oli see, et patuoinas viidi kõrbe- leerist välja. Nii anti rahvale igal korral piltlik sümbol sellest, et kogu patt viidi Jumala rahva keskelt eemale -see oli nüüd silma alt ära ja mälust kustutatud. Uus algus oli tõeliselt võimalik!
Ps 103:12 ütleb laulja “Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised!” Prohvet Miika aga ütleb (7:19): “kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.” Selle teadmise soovis Jumal kinnistada oma valitud rahva mällu. Meie võime vaid aimata kui suure lootuse ja kergenduse Lepituspäeva ootus inimestele andis terve aasta vältel.
Vaenlane kurat, teeb aga omalt poolt kõik, et inimene valilks patuoinaks teise inimese, eriti hea kui lähedase inimese. Ning, et hoiaksime seda süüd selle teise peal, ega suudaks andeks anda, vaid mürgitaksime oma elu. Mõnikord süüdistab kurat hoopis meid endid -kuni selleni välja, et me ei suuda enam uskuda, et iial võiksime vabaneda oma patust või süüst. Aga see on vale! Patuoinas on olemas, ohver on juba toodud ja meil on võimalik vabaneda.
Jeesuse peale pandi KOGU maailma patt ja Tema viidi leerist välja. Temas sai kogu maailma patuohver ning Tema veri saab meid puhtaks pesta kõigest süüst!!
Selle kommentaari autor: APÜ