Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 8:31-9:1
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist31Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.
32Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.
33Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: „Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!”
34Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,
35sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
36Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
37Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
38Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega.”
1Ja ta ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega.”
Dietrich Bonhoeffer’i suurim teos “Jüngrina elamise hind” kirjastati 1937. aastal - 8 aastat enne seda aprillipäeva 1945 aastal, kui ta ise Flossenburgis üles poodi selle eest, et ta julgelt ja avalikult seisis vastu natside valitsusele. Ühes oma raamatu peatükis edastab Bonhoeffer prohvetlikult oma kommentaari sellele Markuse ev lõigule: “ Jüngrina elamine tähendab nõusolekut jagada Kristuse kannatusi ning seepärast pole üllatav, et kristlase kutsumine sisaldab ka kannatust...Risti kandmine näib olevat ainus viis kannatuse võitmiseks.”
Nii nagu Peetrus ja isegi Jeesus, võitles ka Bonhoeffer iseeneses sellega, et vastu võtta ristitee (s 32; Mk 14:36). Ühes oma poeemis kirjeldab ta oma sisemist segadust järgmiselt:“ Kas olen ka tegelikult see, keda inimesed mind arvavad olevat? Või olen ainult see mida ise tean end olevat? Rahutu ja igatsev ja haige, nagu lind puuris.... vaevatud ning tühi kui palvetan.... minestamas, valmis hüvasti jätma kõigega siin.” Jeesuse ärritunud märkus Peetrusele näitab, et ka Tema sees möllas võitlus iseenesega; võitlus selles, et Ta suudaks hoida oma pilgu Jumalal (s 33). Jeesusel oli vaja korrigeerida Peetruse säravat visiooni Messiast.
Kõrbekiusatuses oli Jeesus suutnud vastu panna kõikidele meelitavatele alternatiividele ning Ta suudab seda uuesti teha Getsemani aias palvetades (Mt 4:1-11; Mk 14:34-36) Ja kui Ta viimaks alistub eesootavat kannatust kandma, ei paista temast mingit märki passiivsusest või enesepiinamise soovist.
Tänapäeval peaksid need, kes Jeesust järgida soovivad uuesti, sügavalt järele mõtlema Jeesuse standardite üle oma järgijatele (s 34-38). Kaalu Jeesuse sõnu ning oma isiklikku elu. Kas tahad öelda “ei!” ennasttäis autonoomiale; truudusetusele; ego vohamisele, riskide vältimisele või maandamisele; kiirele mängule ja kompromisside tegemisele tõega? Kas oled valmis ütlema “Jah!” - nõtrusele, ebatrendikale enesele suremisele; oma risti kandmisele, paradoksidele. Ei ole kunagi liiga hilja paluda Issandat tuua meid tagasi poolelijäänud teele, Teda järgima. Ei ole suuremat rõõmu, kui tunda ja järgida Teda. Aga sa pead olema valmis selleks, mida see kaasa toob. Jeesus ei peitnud seda oma järgijate eest, vaid Ta soovis, et nad oleksid valmis.
Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth