Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 22:41-23:12
Bileam ja Baalak41Aga järgmisel hommikul võttis Baalak Bileami ja viis tema üles Baali kõrgendikele, kust ta nägi tolle rahva äärt.
1Ja Bileam ütles Baalakile: „Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!”
2Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles; ja Baalak ja Bileam ohverdasid igal altaril härjavärsi ja jäära.
3Ja Bileam ütles Baalakile: „Jää oma põletusohvri juurde, mina aga lähen sinna! Vahest Issand tuleb mulle vastu. Ja mida tema mulle ilmutab, seda ma ütlen sinule.” Ja ta läks lagedale künkale.
Bileam õnnistab Iisraeli4Ja Jumal tuli vastu Bileamile, kes ütles temale: „Ma püstitasin need seitse altarit ning ohverdasin igal altaril härjavärsi ja jäära.”
5Ja Issand pani Bileamile sõnad suhu ning ütles: „Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!”
6Siis ta läks tagasi tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures, tema ja kõik Moabi vürstid.
7Siis ta hakkas lausuma ja ütles: „Aramist tõi mind Baalak, ida mägedelt Moabi kuningas: 'Tule, nea mulle Jaakob, tule sajata Iisraeli!'
8Kuidas ma võiksin needa, keda Jumal ei nea? Ja kuidas ma võiksin sajatada, keda Issand ei sajata?
9Sest ma näen teda kaljude tipust ja vaatan küngastelt: ennäe rahvast, kes elab eraldi ega arva ennast paganate hulka.
10Kes loendab Jaakobi põrmu ja kes arvab kokku Iisraeli tolmukübemed? Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu temal!”
11Siis Baalak ütles Bileamile: „Mis sa mulle tegid? Ma tõin sind oma vaenlasi needma, ja vaata, sa oled neid hoopis õnnistanud!”
12Aga tema vastas ja ütles: „Kas ma ei peaks ustavalt rääkima seda, mis Issand mu suhu paneb?”
Täna keskendume Bileami ja Baalaki palavikulisele tegutsemisele, kes valmistasid ette Iisraeli needmise rituaali. (vt ka Piiblitekste 4Ms 23:11–17, 4Ms 24:10–14)
Baalak on meeleheitel - see ilmneb viisist kuidas ta kiirustab kohtuma Bileamiga ning riidleb temaga hilinemise pärast. Mida tohkem aega läheb, seda tugevamini tajub Baalak ohtu oma riigile ning on valmis tegema mida tahes, et oma tahe teostada. Kohe kui Bileam ütleb, paneb Baalak valmis esimesed ohvrid, ning juba järgmisel hommikul viib ta Bileami üles Baali kõrgendikele kust avaneb vaade Jumala rahva üle.
Bileam aga on täbaras olukorras. Ta on äsja kohanud Jumala inglit, ning sellest veel surmani hirmunud. Ta on saanud Jumalalt selge käsu, mida ta peab tegema ja ta on ka lubanud seda teha. Ja tal pole õrna aimugi, millised on need sõnad, mida Jumal talle suhu paneb, kui ta kuulutama peab. Ta laseb püstitada altarid, kuida läheb ise eemale, et kuulda Jumala häält. Ta on aus, öeldes Baalakile, et kuulutab ainult seda, mida Issand talle ütleb. Ta ei saa enam lubada, et neab Iisraeli nagu Baalak on soovinud.
Kas Bileam püüab leida keskteed - teha Jumala tahet, kuid samas kindlustada ka oma tasu? Tundub nagu kõiguks Bileam kahe ususüsteemi vahel- ühel pool raske ja suurt väljakutset esitav usk, mis nõuab uskumist ülimuslikku, ustavasse Ainujumalasse; teisel, suur segadik vastuolulistest uskumustest, ebausust ja ebajumalateenimisest. Ja selle kõige keskel kuningas, kes usub, et taevaseid vägesid saab inimese tahte kohaselt maagiliste tegevustega manipuleerida ning survestab Bileami seda tegema. Mida teeksime meie, kui peaksime valima materiaalse kasu ja hirmu vahel Jumala ees, keda me eriti ei tunne, kuid kes on end elava ja vägevana meile isiklikult ilmutanud?
Tänases tekstis loeme Bileami esimesest kuulutusest. Aga sellest ei piisanud. Kokku kuulutab Bileam Iisraeli üle neljal korral ning teiste rahvaste kohta kolmel korral. Ning kõigi kuulutuste puhul on selge, et see oli Jumal, kelle sõnu ta edasi ütles.
On hämmastav, et igas Iisraeli kohta käivas sõnumis toob Jumal esile ühe ja erineva tahu Aabrahamiga sõlmitud lepingus. Tänases tekstis olev kuulutus rõhutab, et Jumal ei saa needa Iisraeli, (s 8) ja, et Iisrael saab olema suur rahvas, keda on kord sama arvukalt nagu “tolmu ja põrmu” (s 10). Kes saaks seda ära lugeda? Seda lugedes meenub Jumala tõotus Aabrahamile, et tema järeltulijaid saab olema sama palju kui tähti taevas ja liiva mere ääres (1Ms 22:7).
Selle asemel, et needa, kinnitab Jumal Bileami suu läbi oma rahvale tõotatud õnnistust. Veelgi enam, ta kuulutab Iisraeli vaenlastele, et Tema õnnistus jääb kehtima. Baalak sellega ei lepi, ning saadab Bileami uuele ringile.
Kui sageli oleme meie Jumala ees püüdnud oma tahet läbi suruda? Tõestada Talle, et meie teame, mis meile hea on - kuulamata Teda, uskumata Tema tõotusi, mis on antud meile õnnistuseks? Ning kui palju on neid, kes eriti kriitilises olukorras pöörduvad ka nõidade ja lausujate juurde, pöördudes nii otse Jumala enese vastu, kes on keelanud mistahes muude ebajumalate ja vägede teenimise. Või püüavad teha “oma usu” segades kokku kristluse ning usu maagilistesse rituaalidesse, kristallidesse, teistesse vaimudesse, jpm. Inimesed on valmis, nagu Baalak, tegema mida iganes, et oma eesmärk kätte saada.
Tänane tekst kinnitab, et ei ole võimalik ühitada neid kahte poolust, mis on tegelikult üksteise vastandid, ning inimene, kes seda püüab, toob endale vaid häda kaela. On vaid üks tõeline Jumal, kelle tahe sünnib ja Tema on ustav neile, kes on Tema omad. Ta võib panna eeslid rääkima ning võtta üle inimese kõneaparaadi - Tema on Jumal, kes peab oma tõotusi ning kaitseb omi. Ning Ta ootab, et usaldaksime Teda täiesti.
Selle kommentaari autor: APÜ