Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 23:13-30
Bileam õnnistab Iisraeli13Siis Baalak ütles temale: „Tule nüüd koos minuga teise paika, kust sa näed seda rahvast. Sa näed küll ainult ta äärt, sa ei näe teda kogu ulatuses, aga nea ta mulle sealt!”
14Ja ta võttis tema kaasa valvurite väljakule, Pisgaa mäetippu, ehitas seitse altarit ning ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.
15Siis Bileam ütles Baalakile: „Jää siia oma põletusohvri juurde, mina lähen sinna kohtamisele!”
16Ja Issand tuli Bileamile vastu, pani temale sõnad suhu ja ütles: „Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!”
17Siis ta tuli tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures ja koos temaga Moabi vürstid. Ja Baalak küsis temalt: „Mis Issand rääkis?”
18Siis ta hakkas rääkima ja ütles: „Tõuse, Baalak, ja kuule, pane mind tähele, Sippori poeg!
19Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?
20Vaata, mind on kästud õnnistada. Tema on õnnistanud, mina ei saa seda tagasi võtta.
21Ei märgata häda Jaakobis ega nähta õnnetust Iisraelis. Issand, ta Jumal, on temaga ja rõõmuhääl kuningast tema keskel.
22Jumal, kes tõi nad Egiptusest, on neile otsekui sarved metshärjale.
23Sellepärast ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Küll öeldakse Jaakobist ja Iisraelist: Vaata, mis Jumal on teinud!
24Vaata, rahvas tõuseb nagu emalõvi, ajab ennast püsti nagu lõvi. Ei ta heida maha enne, kui saak on söödud ja tapetute veri on joodud.”
25Aga Baalak ütles Bileamile: „Kui sa teda ei nea, siis ära teda ometi õnnista!”
26Bileam aga vastas ja ütles Baalakile: „Eks ma ole sulle rääkinud ja öelnud: Ma pean tegema kõike, mida Issand käsib.”
27Siis Baalak ütles Bileamile: „Tule nüüd, ma võtan sind kaasa teise paika. Vahest on see õige Jumala silmis, et sa nead rahva mulle sealt!”
28Ja Baalak võttis Bileami enesega kaasa mäetippu, mis kerkib üle kõrbepinna.
29Siis Bileam ütles Baalakile: „Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!”
30Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles, ja ta ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.
Baalaki ja Bileami vestlus kõlab otsekui jutuajamine kusagil kaasaegses baaris. Võib ju veelkord proovida, ehk Jumal muudab oma meelt! Oma osa on ka Baalaki kasvaval meeleheitel ning väljapääsu otsides arvab ta ilmselt, et kui nad leiaksid selle “õige koha” siis needmine toimiks. Baalak aga ei tunne Iisraeli Jumalat. Jumala vastus on igal korral seesama: Ta ei ole inimene, T ei valeta, Ta ei muuda oma meelt. Omal moel on Baalaki järeleandmatus märkimisväärne, kuigi põhineb inimlikul loogikal - ka tema ei jäta, vaid ehitab ikka ja jälle uued altarid, toob ohvrid, valib uue koha ja proovib uuesti.
Jumalal on Iisraeli rahva jaoks, kes kõigest teadmatuna all tasandikul leeris oli, varutud üksnes õnnistus. Palvetekuuljana toimib Jumal mõnikord arusaamatutel viisidel, muutes isegi asjaolude ja olukordade käiku. Aga maagia, loitsud, needused ja muud kalkuleeritud mõjutamiskatsed Talle ei mõju.
Jumal polnud oma rahvast unustanud. Ta kuuleb palvetavat Moosest. Ta valmistab oma rahvale teed, kuigi keegi neist seda ei tea. Tema päästeplaan algas juba pattulangemisest ning rullus lahti üks tõotus ja prohvetikuulutus teise järel. Iisrael oli oluline osa sellest ja keset seda plaani, kuigi nad selle mastaapi ise üldse ei tajunud. Seda suurt päästeplaani võime näha jooksmas punase joonena läbi piiblilugude. Igavestest aegadest peidetud olnud saladus sai viimselt avalikuks Jeesuses (Rm 16:25-27).
Kui ainult Iisraeli mehed ja naised kuuleksid sõnumit, mille Bileam Baalakile täis sisemist värinat edasi annab. Baalak ei tea midagi Iisraeli ja ta Jumala suhetest, nurisemisest juhtide üle, pikast teekonnast. Tema kuuleb, et sellel rahval on Jumal, kes on õnnistanud neid, ja keegi ei saa seda muuta. Tema kuuleb emalõvist, kes ei puhka enne kui “saak on söödud ja tapetute veri joodud”. Ja Baalak aimab, et see saak on ta ise. Ja ta palub, et kui needa ei saa, siis äragui Bileam vähemalt õnnistagu. Aga ka Bileam ei saa Jumala vastu, ja Jumal tahab õnnistada.
Jumala õnnistatud lastena võime meiegi sisemises julguses elada. Kui Jumal on meid õnnistanud, siis ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Ja kuigi meil ei ole võitlemist ainult inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega, nagu ütleb Paulus, siis Issand ei ole meid jätnud mitte kaitseta. Isegi kui me ei näe Tema tegutsemist, siis ärgem unustagem Ta tõotust viia meid meile mõeldud maale, meiega olla igal päeval. Isegi kui me ei tea, kelle läbi ja kuidas lahendused võiksid tulla, on Temal abimehi, keda Ta tarvitab oma laste õnnistuseks.
Selle kommentaari autor: APÜ