Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 16:1-34
Jeruusalemma truudusetus1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Inimesepoeg, ilmuta Jeruusalemmale tema häbiteod
3ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal Jeruusalemmale: Sinu päritolu ja sinu põlvnemine on kaananlaste maalt; sinu isa oli emorlane ja sinu ema hetitar.
4Ja su sünd oli nõnda: päeval, mil sa sündisid, ei lõigatud su nabavääti, sind ei pestud veega, sind ei hõõrutud soolaga ega mähitud mähkmeisse.
5Ükski silm ei kurvastanud sinu pärast, et ta kaastundest sinu vastu oleks sulle teinud ühegi neist asjust, vaid sind visati lagedale väljale; nõnda põlastatud oli su hing päeval, mil sa sündisid.
6Aga mina läksin sinust mööda ja nägin sind siplemas oma veres, ja ma ütlesin sulle, kui olid oma veres: „Jää elama!” Jah, ma ütlesin sulle, kui olid oma veres: „Jää elama,
7ma kasvatan sind nagu lillekest väljal!” Ja sa kasvasid, sirgusid suureks ja sulle tuli küpsusaeg: su rinnad paisusid ja sulle võrsusid karvad; aga veel olid sa alasti ja paljas.
8Siis ma läksin sinust mööda ja nägin sind, ja vaata, sa olid jõudnud armastusikka. Ma laotasin oma hõlma su üle ja katsin su alastuse. Ja ma vandusin sulle ning tegin sinuga lepingu, ütleb Issand Jumal, ja sa said minu omaks.
9Siis ma pesin sind veega, loputasin su pealt vere ja võidsin sind õliga.
10Ma riietasin sind kirjatud riidesse, sidusin sulle jalga merilehmanahksed sandaalid, mähkisin sulle pähe linase peakatte ja katsin sind siidiga.
11Ma ehtisin sind ehetega, panin sulle käevõrud käte ümber ja kee kaela;
12ma panin sulle ninarõnga ninasse, kõrvarõngad kõrvadesse ja ilusa krooni pähe.
13Nõnda olid sa ehitud kulla ja hõbedaga ja su riietuseks olid linased, siidised ja kirjatud riided; sa sõid nisuteri, mett ja oliive; sa kasvasid väga ilusaks ja olid kuningate vääriline.
14Su nimi sai paganate seas kuulsaks su ilu pärast, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mis ma olin sulle ümber pannud, ütleb Issand Jumal.
15Aga sina olid kindel oma ilus ja hoorasid oma kuulsuse varal ning pillasid oma armatsemisi igale möödaminejale: „Temale saagu see!”
16Sa võtsid oma riided seljast ja tegid enesele kirevad ohvrikünkad ning armatsesid nende peal, mida ei ole enne olnud ega saagi olema.
17Sa võtsid oma ehteasjad minu kullast ja hõbedast, mis ma sulle olin andnud, ja valmistasid enesele mehekujusid ning armatsesid nendega.
18Sa võtsid oma kirjatud riided ja katsid neid; ja sa panid mu õli ja suitsutusrohu nende ette.
19Mu leiva, mis ma sulle andsin - ma söötsin sind nisuteradega, oliivide ja meega -, panid sa nende ette magusaks lõhnaks. Nõnda sündis, ütleb Issand Jumal.
20Sa võtsid oma pojad ja tütred, keda sa mulle olid sünnitanud, ja ohverdasid need neile roaks. Kas su hooramisest oli veel vähe,
21et sa tapsid mu poegi ja loovutasid need, lastes neid tulest läbi käia nende heaks?
22Kõigi oma häbitegude ja hooramiste juures ei mõtelnud sa oma nooruspäevile, mil olid alasti ja paljas ja siplesid oma veres.
23Ja lisaks kogu oma patususele - „Häda, häda sulle!” ütleb Issand Jumal -
24ehitasid sa enesele altarimõika ja tegid enesele künka iga turu peale;
25igale teeotsale ehitasid sa oma künka ja sa häbistasid oma ihu, ajasid jalad laiali igale möödaminejale ja tegid palju hooratööd.26Sa hoorasid oma naabritega, Egiptuse poegadega, kelle ihud olid toekad, ja tegid minu pahandamiseks palju hooratööd.
27Ja vaata, ma sirutasin oma käe su vastu ja vähendasin sulle määratud osa; ja ma andsin sinu su vihkajate vilistite tütarde meelevalda, kes häbenesid su liiderliku eluviisi pärast.
28Siis hoorasid sa Assuri poegadega, ilma et oleksid küllastunud, jah, sa hoorasid nendega, aga ei saanud ikka veel küllalt.
29Siis hoorasid sa palju kaubitsejate maaga, Kaldeaga, aga sellestki ei saanud sa küllalt.
30Kui himur on küll su süda, ütleb Issand Jumal, et sa teed kõike seda, mida teeb jultunuim hooranainegi,
31ehitades oma altarimõika igale teeotsale ja tehes oma künka iga turu peale. Aga sa ei olnud tavalise hoora sarnane, sest sa põlgasid tasu -
32abielurikkuja naine, kes oma mehe asemel võtad vastu võõraid!
33Igale hoorale antakse and, aga sina andsid omalt poolt ande ja meelehead kõigile oma armastajaile, et nad igalt poolt tuleksid su juurde su hooramise pärast.
34Nõnda olid sinu hooramised teistsugused kui teistel naistel: sinule ei joostud hooramiseks järele, sina andsid tasu, kuid sinule ei antud tasu; nõnda olid sa teistmoodi.
Täna loeme üht Piibli vapustavamat peatükki, kus Jeruusalemma (Iisraeli rahvast) võrreldakse hüljatud tütarlapsega, kellele Jumal halastab, kelle Ta päästab ning võtab viimaks enesele abikaasaks, aga kes ise osutub kõigest hoolimata tänamatuks ning truudusetuks.
Taavet tegi Jeruusalemmast Iisraeli pealinna. Linna ajalugu ulatub aga ligi tuhat aastat Taavetist varasemasse aega. Kuni Taavetini oli Jeruusalemm jebuuslaste valitsuse all, kes valitsesid Kaananimaad enne Iisraeli rahva saabumist sinna. Nii ei olnud Iisraeli rahval mingit võimalust kiidelda oma kohalike juurte üle. Iisraeli rahvas pärines Aabrahamist, kuid peatükis mainitud amorlasest isa ning hetiidist ema viitavad pigem asjaolule, et rahvas oli võõraste rahvaste kombeid hakanud tunnistama otsekui enese omi. Selline pärand mõjutas nii kultuuriliselt kui geneetiliselt linna elu (vt s 3), ning sellest on varjutatud kogu peatükk.
Läbi aegade on paganlikes kultustes suhtutud halvasti imikutesse, pidades neid väärtusetuiks. Soovimatud lapsed jäeti sageli kuhugi metsa või väljale surema. Paganlikus Roomas päästsid selliseid hüljatud lapsi esimesed kristlased ning kasvatasid täisealiseks - just nii nagu Jumal kirjeldab ennast tänases peatükis. Pole põhjust uskuda, et muinasaegne kaanani kultuur erines oluliselt iidse Rooma omast. Eriti soovimatud olid tütarlapsed. Kahjuks kohtame sarnast suhtumist isegi kaasajal. Riikides, kus tütarlapsi ei väärtustata, on palju vähem naisi kui mehi ning vägivald naiste vastu oluliselt suurem. Osaliselt on selliseid naistesse suhtumise sugemeid tunda isegi kaasaegses, kristlusest mõjutatud lääne kultuuris.
Tänase piibliteksti vastsündinud beebitüdrukut peeti aga nii väärtusetuks, et ta ei kõlvanud isegi ebajumalatele ohvriks. Baal-Astarte kultuses langetati taoline otsus lugematute vastsündinute üle. Need lapsed pidid “tulest läbi” minema.
See oli Issand Jumal, kes nägi taolise, oma veres sipleva, beebitüdruku suurt väärtust ning halastas tema peale, võttes ta endale kasvatada. Tüdrukust sirgus kütkestav kaunitar. Issand võttis ta enesele abikaasaks, ehtides teda hinnaliste kaunistuste, riiete ja ehetega. Nii erakordne oli arm, mida Jumal Iisraelile (Jeruusalemmale) osutas. Kogu Iisraeli rahva elu rajaneski Jumala sõnale. Äraheidetud tütarlapsele öeldud sõnad „Jää elama!“ on tähendanud juutidele eluvõimalust meie päevadeni välja. Vastu kõikvõimalikku vaenamist ning igasugust tõenäosust, on juudi rahvas olnud elujõuline.
Täna vaatab Jumal veel suurema armuga neile, keda arvatakse väärtusetuks ning pakub kõikidele, kes Tema vastu võtavad, võimaluse pääsemiseks - igaveseks eluks. See Jumala võimas soov, “Jää elama!”, ei piirdu täna enam üksnes juutidega, vaid on Kristuses laienenud kõikidele rahvastele. Kuidas me vastame?
Selle kommentaari autor: APÜ