Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 17:1-24
Tähendamissõna kahest kotkast ja viinapuust1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Inimesepoeg, anna mõistatus ja lausu tähendamissõna Iisraeli soole
3ning ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Suur kotkas, suurte tiibadega, pikkade hoosulgedega, rikkaliku kirju sulestikuga, tuli Liibanonile ja haaras seedrilt ladva.
4Ta katkus ära selle võsude tipud ja viis kaubitsejate maale, asetas kaupmeeste linna.
5Siis ta võttis maa seemet ja heitis külvipõllule; võttis, pani otsekui paju rohke vee äärde.
6See võrsus ja sai vohavaks, madalat kasvu viinapuuks, lehestik pööratud kotka poole ja juured tema all. Ja see sai viinapuuks, ajas harusid ja sirutas välja võrseid.
7Aga oli veel üks suur kotkas, suurte tiibadega ja rohke sulestikuga; ja vaata, see viinapuu pööras oma juured tolle poole ja sirutas oma oksad temale vastu peenralt, kuhu see oli istutatud, et too kastaks teda paremini.
8Heale põllule, rohke vee äärde oli see istutatud, et see oksi ajades ja vilja kandes võiks saada toredaks viinapuuks.
9Ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas sellest saab asja? Eks selle juured kista välja, vili muudeta kestaseks ja kõik värsked võsud kuivatata? See kuivab, ei ole tarvis tugevat käsivart ega palju rahvast, et seda juurte küljest lahti kiskuda.
10Jah, vaata, see on istutatud, aga kas sellest saab asja? Eks see kuiva hoopis ära, kui idatuul seda puudutab? See kuivab oma kasvupeenral.”
11Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
12„Ütle ometi vastupanijale soole: Eks te tea, mis see on? Ütle: Vaata, Paabeli kuningas tuli Jeruusalemma ja võttis selle kuninga ja vürstid ning viis need enese juurde Paabelisse.
13Seejärel võttis ta ühe kuninglikust soost ja tegi temaga lepingu ning laskis tal vanduda; aga maa võimukandjad viis ta ära,
14et kuningriik jääks jõuetuks ega ajaks ennast püsti, vaid hoolitseks, et ta leping jääks püsima.
15Aga see hakkas temale vastu ja läkitas oma käskjalad Egiptusesse, et talle antaks hobuseid ja palju rahvast. Kas sellest saab asja? Kas pääseb see, kes niimoodi teeb? Kas pääseb lepingumurdja?
16Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ta sureb selle kuninga asupaigas, tema juures Paabelis, kes tegi tema kuningaks, kelle vannet ta põlastas ja kelle lepingu ta murdis.
17Vaarao suure sõjaväega ja hulga rahvaga ei aita teda sõjas, kui kuhjatakse piiramisvall ja ehitatakse piiramisseadmed paljude elude hävitamiseks.
18Ta põlastas vannet ja murdis lepingu: vaata, kuigi ta andis oma käe, tegi ta ometi seda kõike - ta ei pääse!
19Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Nii tõesti kui ma elan, minu vande, mida ta põlastas, ja minu lepingu, mille ta murdis, laon ma tõepoolest tema pea peale.
20Ma laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse minu püünisesse. Ma viin ta Paabelisse ja mõistan seal kohut tema üle truudusetuse pärast, mida ta on osutanud minu vastu.
21Ja kõik ta põgenikud kõigis ta väehulkades langevad mõõga läbi, aga järelejäänud pillutatakse kõigi tuulte poole; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen rääkinud.
22Nõnda ütleb Issand Jumal: Aga mina ise võtan tipu kõrge seedri ladvast ja istutan selle maha; ma katkun selle võsude tippudest kõige õrnema ja istutan kõrgele ja järsule mäele.
23Iisraeli kõrgele mäele istutan ma selle: see ajab oksi ja kannab vilja ning saab toredaks seedriks. Selle alla asuvad kõik linnud; kõik tiivulised elavad selle okste varjus.
24Ja kõik metsapuud saavad tunda, et mina olen Issand, kes teeb madalaks kõrge puu, kõrgeks madala puu, kuivaks toore puu ja paneb haljendama kuivanud puu. Mina, Issand, olen rääkinud, ja ma teen seda.”
Prohveti sõnum muutub üha mõistatuslikumaks, kuid sellele antakse ka selgitus. See sõnum on unenäo taoline: seedri latv muutub viinapuuks. Ja kui tavaliselt keeravad viinapuu lehed end päikesevalguse poole ning sirutavad oma juured vee poole - nii nagu enamki rohelisi taimi; siis see viinapuu keerab oma lehed lendavate lindude poole. Päikesevalguse ja niiskuse ärapõlgamine põhjustab taime kuivamise, kängumise ning kuivanud viinapuu lahtirebimise.
Taas on viinapuu võrdpilt Iisraeli rahvast, kuid sõnumi keskmes on Sidkija, Juuda viimane kuningas, kes tol ajavahemikul oli viimaseid aastaid kuningaks. Tema oli see, kes otsis kaitset “mööda lendavailt lindudelt” - Paabelilt ning Egiptuselt, aga ei pöördunud elava Jumala poole, kes oleks võinud viinapuu elus hoida.
Kui kuningas Joojakin koos Juuda järelejäänutega oli pagendatud Babülooniasse (ehk katkutud seedrivõsu oli viidud kaubitsejate maale), ei lõppenud sellega Sidkija kuningavõim, vaid ta pidi Nebukadnetsarile pühalikult truudust vanduma. Aga kui Egiptuse vaarao Hofra hakkas koguma liitlasi Babüloonia vastu, unustas Sidkija oma vasallitõotuse Nebukadnetsarile ning läks kaasa Egiptuse pakkumisega. See oli saatuslik viga, mille tulemuseks oli tema enda ning ta kuningavõimu hävimine.
Jumala usaldamine oleks kaitsenud Sidkijat selle suure vea eest. Egiptus pidi Babüloonialt vastu võtma kaotuse ning taganes ühtlasi Juuda kuningriigi aitamisest. Kogu allianss lagunes ning Sidkija jäi üksi, vastamisi Paabeli vägede purustava ülemvõimuga.
Aga Taaveti sugu kirjeldav seedrivõsu, mis noore võsuna oli viidud Paabelisse, kogus seal kasvujõudu ning andis viimaks maailmale Messia (s 22-24).
On ainult üks Kuningas, kellega tehtud leping püsib igavesti ning saab anda turvalisuse tulevikuks: see on “ Issand, kes teeb madalaks kõrge puu, kõrgeks madala puu, kuivaks toore puu ja paneb haljendama kuivanud puu. “ (s 24). Issand valitseb ka siis, kui meie ümber möllavad vaenlased.
Selle kommentaari autor: Pekka Eskelinen