Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 21:1-22
Ennustus Lõunamaale1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Inimesepoeg, pööra oma pale lõuna poole ja lase oma sõnad voolata lõunasse! Kuuluta prohvetlikult metsamaa kohta Lõunamaal
3ja ütle Lõunamaa metsale: Kuule Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud. See lõõmav leek ei kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja.
4Ja kõik näevad, et mina, Issand, olen süüdanud selle põlema; see ei kustu.”
5Mina aga ütlesin: „Oh Issand Jumal! Nad ütlevad minu kohta: Küllap ta räägib tähendamissõnu.”
Issanda terav mõõk6Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
7„Inimesepoeg, pööra oma pale Jeruusalemma poole ja lase oma sõnad voolata pühapaikade vastu! Ja kuuluta prohvetlikult Iisraeli maa kohta
8ning ütle Iisraeli maale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma olen sinu vastu ja tõmban oma mõõga tupest ning hävitan sinust õige ja õela.
9Sellepärast et ma tahan sinust hävitada õige ja õela, tuleb mu mõõk oma tupest välja kõigi vastu lõunast põhja.
10Ja kõik saavad tunda, et mina, Issand, olen tõmmanud oma mõõga tupest välja - see ei lähe enam sinna tagasi.
11Aga sina, inimesepoeg, oiga! Murdunud niuetega ja kibedust tundes oiga nende silme ees!
12Ja kui nad sinult küsivad: „Mispärast sa oigad?”, siis vasta: Sõnumi pärast. Kui see tuleb, siis nõrkeb iga süda ja lõtvuvad kõik käed; iga vaim lööb araks ja kõik põlved nõtkuvad. Vaata, see tuleb ja sünnib, ütleb Issand Jumal.”
13Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
14„Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda ütleb Issand. Ütle: Mõõk, mõõk on ihutud ja juba haljaks nühitud.
15Ihutud, et see hästi tapaks, haljaks nühitud, et see välguks. Või peaksime rõõmutsema? Mu poja kepp põlgab iga puud.
16Haljana on see antud pihku haaramiseks: mõõk on ihutud ja haljaks nühitud, et selle saaks anda tapja kätte.
17Kisenda ja ulu, inimesepoeg, sest see tuleb mu rahva kallale, kõigi Iisraeli vürstide kallale: nad antakse koos mu rahvaga mõõga ette! Sellepärast löö endale vastu puusa!
18Sest katsumine tuleb - aga kuidas, kui ei ole vihatud vitsagi? ütleb Issand Jumal.
19Aga sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja löö käsi kokku! Ja kahekordistugu mõõk, saagu kolmekordseks mahalöömise mõõk, see suur mahalöömise mõõk, mis käib nende ümber,
20et südamed vabiseksid ja komistusi oleks palju! Kõigi nende väravate juurde olen ma pannud ähvardusmõõga: see on tehtud välkumiseks, ihutud tapmiseks.
21Koondu paremale, suundu vasakule, kuhu iganes su teral on kästud!
22Minagi löön käsi kokku ja vaigistan oma tulist viha. Mina, Issand, olen rääkinud.”
Sageli küsivad inimesed suurte õnnetuste järel: kuidas Jumal lubab sellistel asjadel sündida? Miks hukkuvad ka õiged koos jumalatutega? Tänane tekst toob sellesse veidi selgust.Jumal ütleb Iisraelile, et ta hävitab kõik, nii vagad kui jumalatud. Aga Ta ei tohiks ju nii teha? Tõesti või? Tema on Jumal, meie oleme vaid inimesed. Tema on kõikvõimas ja täiesti õiglane ka siis kui meie sellest aru ei saa.
Siin kuulutab prohvet sündmustest, mis reaalselt toimusid veidi hiljem, siis kui Juuda kuningriigi rahvas viidi pagendusse. Rahvas pidi kogema nii surma kui ka vangistust pagenduses. Mitte kõik ei surnud ja kõiki ka ei viidud vangi, kuid rahvas tervikuna pidi vastu võtma Jumala kohtumõistmise. Hiljem näeme, et see kõik sai ka suureks õnnistuseks, aga hävituse ajal ei osanud keegi sellele isegi mõtelda.
Kohtuotsuse teatavaks tegemise mõte on kutsuda inimesi Jumala poole pöörduma ning tegema meeleparandust. Terve Hesekieli raamat kannab seda eesmärki. Tol ajal ei olnud inimestel kirjutatud pühakirja, vaid neil tuligi toetuda prohvetite kuulutusele ning sümboolsetele tegudele. See ei olnud prohvetitele kerge ning sageli kõlas nende kuulutus kurtidele kõrvadele. Seekord peab Hesekiel kuulutama rahvale väga karmi saatust. Jumala mõõk on välja sirutatud, et tabada Jumala enese rahvast. Oma pattude karistuseks võetakse neilt nende iseseisvus.
Selle kommentaari autor: Eero Junkkaala