See lugu on paljudele nii tuttav, et võiksime seda peast jutustada. Paljud meist on kuulnud jõululugu juba varases lapsepõlves ning meie kujutluses on pildid Jeesusest sõimes. Võibolla on meil kodus isegi puust laut koos Jõululapsega sõimes, Maarja, Joosepi ja kõikide sinna juurde kuuluvate isikute ning loomadega- ning selle väljapanek tähistab meie kodus jõulude algust.

Aga mis siis kui tegelik jõulusündmus polnud üldse selline, nagu enamik meist on kujutlenud?

Vääritimõistmised on osaliselt tulnud tõlkevigadest ning üks erinevalt tõlgitud sõna on “maja”. Maja jõulusündmuse stseenis, oli ilmselt Joosepi sugulaste maja (kust ka Joosep lootis öömaja saada)- mis tolle aja Palestiinale iseloomulikult koosneski ühest ruumist, kus ruumi ühes otsas hoiti loomi ning külalisi teises otsas. Ja kuna Petelmm tolle sündmuse ajal oli tõesti ülerahvastatud siis oli vägagi tõenäoline, et Joosepi külalistetuba oli juba ammu täis teisi külalisi ning ei olekski olnud sobiv koht Maarjale sünnitamiseks. See oli pigem Maarja olukorraga arvestamine, et talle pakuti kohta maja teises, privaatsemas pooles (alumisel korrusel, kus ei olnud eluruume, aga hoiti loomi).

Sageli on jõulusündmuse kujutamisel kesksel kohal sõim. Iseenesest ei ole selles midagi imelikku, et loomade läheduses on söögisõim. Aga miks siis Luukas mainib seda nii korduvalt? Sellepärast, et selles loos on sõim tähiseks, märgiks otsijaile (karjastele), et nad on leidnud õige beebi. See omakorda aga kinnitas, et ingel oli rääkinud neile tõtt ning julgustas neid järgima ka edasisi ingli poolt antud juhiseid.

Luukas maalib meie ette palju suurema pildi, millesse on hõlmatud ka Rooma impeerium, keiser ja rahvaloendus ja selles laias pildis näeme kuidas tolle väikese poisis sündimine on algus suurele konfrontatsioonile Jumala kuningriigi ja maailma kuningriikide vahel. Jumala kuningriik, mis väliselt vaadates tundub nõrk, tähtsusetud ja haavatav asetatakse siin vastamisi tol ajal maailma suurima kuningriigiga selle jõus ja hiilgses. Keiser Augustus ei saanud kunagi kuulda Naatsareti Jeesusest. Kui vaid ühe sajandi möödudes, tema asemik Roomas mitte ainult ei kuulnud Jeesusest, vaid võttis juba tarvitusele meetmeid, et Jeesuse järgjaid maa pealt minema pühkida. 

Ja vaid kolm sajandit hiljem on järgmine keiser juba ise Jeesuse järgija.

Kui sa siis järjekordsel jõulukaardil või kirikus näed sõime, ära jää selle juurde peatuma. Vaid vaata pigem - millele see sõim osutab. Püüa tabada seda plahvatusvalmis tõde, et veel sõimes lamavast beebist räägitakse juba kui tõelisest maailma kuningast. Sest kogu ülejäänud Luuka evangeelium ja ka Apostlite teod räägivad sellest, kuidas too kuningas liigub ja toimib oma kuningriigis.

Jeesuse sisenemine siia maailma oli inimlike standardite järgi äärmiselt tagasihoidlik (vilets) ning tavaline. Ei mingit paleede luksust, mida ootasid targad. 

Jumala Poja kuninglikkus peitub hoopis Jumala toimimises läbi ajaloo ja Vana Testamendi aegade kuni igavikuni välja. Tema tulek siia maailma kuulutab suurt pööret, mida Tema elu ning õpetus jätkuvalt esile tõstab.