Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 2:25-35
Siimeoni õnnistussõnad25Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
26Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.
27Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
28siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
29„Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
30sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
32valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.”
33Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
34Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -
35ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.”
Koos Siimeoniga kasvab lugeja arusaamine sellest beebist ning tema tulevasest tegevusest. Luukas tutvustab Siimeoni õiglase mehena, kes hoolega järgis käsuseadust. Ta tundis hästi ka Pühakirja. Kogu tänane kirjakoht aga lähtub olulisel määral Jesaja raamatu sönumitest, peatükkides 40-66.
Siimeon ootas Iisraeli lohutust (kreeka k paraklēsis) (s 25) - siin on kasutatud sama sõna kui Js 40:1. Täna viib see meie mõtted koheselt Jeesuse tõotusele “teisest Lohutajast” (Jh 14:16, Jh 14:26; Jh 15:26; Jh 16:7). Siimeon igatses näha Jumalat tulemas, aga mitte kohtumõistjana vaid Jumalat, kes tuleb halastuses ja armuga.
Luukas märgib eraldi ära, et Siimeon täitus Püha Vaimuga ning tundlikuna Püha Vaimu juhtimisele, tuleb ta templisse just siis, kui Joosep ja Maarja on koos Jeesusega sinna jõudnud, et teda korra kohaselt Jumala ees esitleda. Püha Vaim oli Siimeonile öelnud, et ta saab näha Jumala poolt tõotatud päästjat enne, kui ta sureb. Templisse aga toodi igal päeval paljusid lapsi. See oli Püha Vaim, kes osutas Jeesusele ilmutades, et Jeesus oligi see laps, kellest pidi saama “valgus, mis on ilmutuseks paganaile” (s 32) (vt ka Js 42:6; Js 49:6).
Siimeoni kuulutuses on ka tumedamaid noote, nt kui ta prohveteerib Maarjale, et koos rõõmuga saab ta kogema ka ahastust. Või kuulutus sellest, et Jeesus saab paljudele komistuseks, mis samuti on võetud Jesaja raamatust (Js 8:14-15; Js 28:13–16). Meie täna teame, et Jeesuse teenimises siin maa peal oli palju neid, kes seisid Messiale vastu ning kellede vaenulikkus viis Jeesuse ristisurma. Ka meid saab arvata nende hulka, kõiki, kelle patud on vajanud lunastamist. Siimona vähestes sõnades peitub tegelikult terve evangeelium.
Jeesuse töö seisab alles ees ja see on palju suurem kui keegi Luukase jutustuse tegelastest oleks tol hetkel osanud ette näha. Loeme, et kuigi ka Maarja ei mõistnud paljut, mida Jeeuse kohta öeldi, talletas ta kõik need kuulutused oma südamesse ning mõtiskles nende üle (Lk 2:19). Tundub, et Luukas teeb kõik, et meiegi siseneksime sellesse loosse, uuriksime seda ning püüaksime näha palju suuremat pilti.
Siimon aga on nii täis rõõmu, et tema õnnistamise sõnad kõlavad otsekui kiituslaul. Ta on kätte saanud oma igatsuse, ta on näinud ja saanud õnnistada Teda, keda terve rahvas on kaua oodanud, lunastuse toojat kõikidele inimestele (26,30-32). Siimeon teab, et nüüd võib ta oma eluga täiesti rahule jääda - ta on isiklikult kogenud, et Jumal täidab selle mida on tõotanud..
Selle kommentaari autor: APÜ