Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 3:1-22
Jumal kutsub Moosese1Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.
2Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.
3Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.”
4Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
5Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!”
6Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.
7Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu
8ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.
9Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.
10Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!”
11Kuid Mooses ütles Jumalale: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?”
12Aga tema kostis: „Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.”
13Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?”
14Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!”[f] + [fr] 3:14 [ft] 'Mina-kes-olen' ehk 'olen-kes-olen' (heebrea k [+it] ehje ašer ehje[+it*]) viitab Jumala nimele [+it] Jahve[+it*] (vrd s 15). [+it] Ehje[+it*] tähendab 'mina olen', [+it] jahve[+it*] 'ta on'. Jahve nime asemel kasutatakse tõlgetes traditsiooniliselt sõna 'Issand'. Juudidki hakkasid aukartuses Jumala ees tema nime asemel lugema sõna [+it] adonaj[+it*] 'Issand'. Ka vanades tõlgetes (kreeka, ladina jne) kasutatakse Jahve nime asemel sõna 'Issand'. [f*] Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: 'Ma Olen' on mind läkitanud teie juurde.”
15Ja Jumal ütles Moosesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!
16Mine ja kogu kokku Iisraeli vanemad ja ütle neile: Issand, teie vanemate Jumal, on ennast mulle ilmutanud, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, ja on öelnud: Ma olen tõesti pidanud silmas teid ja seda, mis teiega Egiptuses on tehtud.
17Ja ma olen öelnud: Mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab.
18Siis nad kuulavad su sõna; sina ja Iisraeli vanemad aga peate minema Egiptuse kuninga juurde ja temale ütlema: Issand, heebrealaste Jumal, kohtas meid. Lase meid nüüd minna kolme päeva tee kõrbesse ja oma Jumalale ohverdada!
19Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil.
20Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna.
21Ja ma annan sellele rahvale armu egiptlaste silmis, nõnda et te ära minnes ei lähe mitte tühje käsi:
22iga naine küsigu oma naabrinaiselt ja võõrana ta kojas elavalt naiselt hõbe- ja kuldriistu ning riideid; pange need selga oma poegadele ja tütardele ja võtke nõnda egiptlastelt saaki!”
Siiani on Jumal toiminud varjatult, tasudes ämmaemandatele nende julguse eest ning kuuldes ja vastates Iisraeli rahva ägamisele (2Ms 2:24). Nüüd aga astub Jumal ise esile ja täidab kogu lava!
Meil puudub igasugune teadmine, kes Moosesel oli üldse mingisugune kontseptsioon Jumalaga suhtlemisest, või mingit tõelist teadmist Jumalast. Sellepärast on huvitav, et kuigi näeme Moosest eneses kahtlemas ning võimatuks pidamas, et ta Jumalast antud ülesandega võiks toime tulla, kõigele vaatamata ei kahtle Mooses selles, et see, kes temaga põlevast põõsast räägib, on Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal.
Mooses ei pruugi Jumalast eriti midagi teada, aga ta on kuulnud heebrealaste esiisadest! Mooses ei pruugi olla tegutsemiseks valmis, aga ta on valmis uskuma. Ja võibolla selline valmisolek, koos tema hoolimisega õiglusest, tema Egiptusest saadud kultuurideülene tipptasemel haridus, lisaks kogetu Midajnimaal ning viimaks pikkade pagenduseaastate jooksul kasvanud kahtlemine eneses - see kõik tegi temast ideaalse kandidaadi täitma talle Jumalast valitud rolli.
Jumal, kes kohtab Moosest Midjanimaal sellisel viisil, teeb väga selgeks, et Tema ligiolu ega väge pole mingil viisil võimalik geograafiliselt või ka mingil muul moel piirata. Moosese kahtlevatele küsimustele “Kes olen mina, et sellist asja teha?” (s 11) vastates ei keskendu Jumal Moosese võimekusele, vaid faktile, et Tema ise on koos Moosesega. Ning lisades informatsiooni enese ja oma Nime kohta, rõhutab Jumal samas oma ligitulemist ja tegutsemist. Jumal on see, kes jääb, ning see, kes tegutseb: ja rohkem ei ole Moosesel vaja teada!
Olen kindel, et “tunnustäht” (s 12), mis Moosesele pidi antama, kui ta oli kõik teinud nii nagu Jumal ütles, oli just see mida Mooses oli palunud - aga kõigepealt oli vaja ära õppida põhimõte, et enne kinnitust tuleb sõnakuulmine!
Selle kommentaari autor: Julie Robb